Vereülekande infoleht

Vereülekande käigus manustatakse patsiendi veresoonde doonori verd. Vereülekanne on ainus võimalus organismi verevarude taastamiseks suure verekaotuse korral.

Verd kantakse üle verekomponentidena: erütrotsüüdid, trombotsüüdid, vereplasma ja hüübimisfaktorid. Igal verekomponendil on teatud raviomadused, millest lähtuvalt neid kasutatakse. Vereülekannet kasutatakse ravimeetodina igas vanuses patsientidel.

Kuigi teadlased on pikka aega üritanud leida efektiivseid vereasendajaid, on vereülekanne ainus võimalus organismi verevarude taastamiseks suure verekaotuse korral.

Iga inimene kuulub ühte järgnevatest veregruppidest: A, B, AB või 0. Samas on iga isik kas Rh-positiivne või Rh-negatiivne. Seetõttu peab Teile ülekandeks kasutatav veri sobima Teie veregrupiga.

Verd koguvad, testivad, säilitavad ning verekomponente valmistavad verekeskused.

Doonorilt kogutud verd kontrollitakse ja uuritakse hoolikalt infektsioonide ja viiruste ülekande vältimiseks. Doonorivere ohutuse tagamisel on olulisel kohal Eestis kasutatav tasustamata ja vabatahtlik doonorlus, mis uuringute põhjal on ohutum võrreldes tasustatud doonorlusega.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tehakse igal aastal vereülekannet rohkem kui 4000 patsiendile.

Enamasti vajatakse vereülekannet operatsioonidel, et kompenseerida operatsiooni ajal toimunud verekaotust, nt südameoperatsiooni korral tehakse 1/3 patsientidest vereülekanne. Kuid vereülekannet võib vaja minna ka tõsiste vigastuste ja nendega kaasneva verekaotuse puhul.

Mõned patsiendid vajavad vereülekannet seoses haigusega, mille tõttu on neil normaalne vereloome protsess organismis takistatud, nt aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste jne puhul. Vereülekannet saab vastavalt vajadusele teha nii haiglas kui ka polikliinikus arsti vastuvõtu ruumis. Vereülekanne võtab aega 1 kuni 4 tundi sõltuvalt ülekantavate komponentide liigist ja kogusest. Pärast vereülekannet peate jääma vähemalt 3 tunniks jälgimisele.

Enne vereülekannet testib laboratooriumi töötaja Teie verd, et teha kindlaks, millisesse veregruppi Te kuulute. Enamasti ei pea enne vereülekannet muutma oma dieeti ega tegevusaktiivsust.

Kui Teie veregrupi määramiseks ei ole aega verd testida, nt eluohtliku situatsiooni korral, siis kasutatakse nn universaalset 0-grupi verd. Vereülekanded mööduvad enamasti ilma kõrvalmõjudeta, kuid sarnaselt teiste meditsiiniliste protseduuridega võib ka vereülekannet tehes esineda kergeid kõrvalnähte. Kui Teie enesetunne vereülekande käigus halveneb (nt tekivad hingeldus, palavik, külmavärinad, naha sügelus jne), teavitage sellest koheselt vereülekannet teostavat personali.

Väga harva võivad tekkida tõsisemad probleemid, nt viiruste ja infektsioonide ülekanne doonorilt nn peiteperioodil kogutud verega, kuid tänapäevaste uuringute taseme juures on selle tõenäosus väga väike.

Korduma kippuvad küsimused

Miks ma vajan vereülekannet?

Väikest verekaotust (1–1,5 liitrit) talub inimese organism suhteliselt hästi. Suurema verekaotuse korral on parim viis selle kompenseerimiseks vere­ ülekanne.

Kas vereülekanne parandab minu tervislikku seisundit?

Vereülekande efektiivsus on teatud kliiniliste seisundite korral väga suur. Teie raviarst kaalub põhjalikult Teie seisundist lähtuvalt vereülekande vajadust ja võimalikke riske ning teeb kaalutletud otsuse.

Kas vereülekanne on ohutu?

Kõige suurem risk vereülekande juures on oht saada vale veregrupiga verd. Risk viiruste ja infektsioonide ülekandeks on väike, kuna verekeskuses kontrollitakse iga doonori verd. Näiteks oht vereülekandel saada B-hepatiiti on 1:500 000, C-hepatiiti 1:30 000 000 ja HIV-i 1:5 000 000.

Kuidas saavad arstid ja õed tagada mulle õige vere ülekande?

Enne vereülekannet kontrollib personal korduvalt Teie veregruppi, isikuandmeid ja ülekantavaid verekomponente. Vereülekande käigus jälgitakse pidevalt Teie tervislikku seisundit. Pärast vereülekannet kontrollib personal veelkord Teie tervislikku seisundit, vajadusel tehakse ka vereanalüüs.

Kas mul on alternatiive vereülekandele?

Praegu ei ole olemas inimese verd asendavaid aineid. Mõnikord saab operatsiooni käigus kasutada ära Teie enda verd. Samuti võib arst kasutada teatud ravimeid verekaotuse vähendamiseks.

Kuidas ma saan omalt poolt kaasa aidata vereülekande vajaduse vähendamisele või ärahoidmisele?

Enne plaanilist operatsiooni sööge hästi tasakaalustatud toitu, raviarsti soovitusel vajadusel ka rauapreparaate. Kui Te kasutate regulaarselt vere hüübimist pärssivaid ravimeid, tuleks arsti loal nende tarvitamine katkestada, et vähendada verekaotuse riski.

Kas vereülekandega võib kaasneda soovimatuid kõrvalnähte?

Vereülekandega saadavate positiivsete efektide kõrval võib esineda ka ootamatuid ja soovimatuid kõrvalnähte: palavik, allergilised reaktsioonid, enesetunde halvenemine. Nende sümptomite ilmnemisel katkestab õde vereülekande ja arst määrab vastava ravi.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Äripäev
25. May 2016, 14:44
Vaata EST või RUS arhiivi