Spirograafia ja bronhodilataatortest

Spirograafia on uuring, mida kasutatakse astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) diagnoosimisel ja ravi jälgimisel. Spirograafia abil hinnatakse kopsu mahtu, elastsust ja kopsuteede läbitavust forsseeritud hingamise ajal.

Uuringu käigus mõõdetakse maksimaalse sügavuse ja kiirusega sisse- ja väljahingamist.
Bronhodilataatortest ehk bronhilõõgastitest

Kui esialgne spirograafia viitab hingamisteede obstruktsioonile ehk takistusele, siis antakse patsiendile sisse hingamiseks bronhide silelihaseid lõõgastavat ravimit ja tehakse u 10 minuti möödudes uus spirograafia.

Vastunäidustused uuringuks

Otsesed vastunäidustused uuringuks puuduvad, kuid uuringu tulemust võib oluliselt mõjutada patsiendi raske üldseisund, tugev ärritav köha ja valu sügava hingamise ajal. Uuringut ei tehta ka akuutse infektsiooni, oluliselt kõrgenenud vererõhu ja südame rütmihäirete korral.

Uuringu eelselt ärge kasutage:

• lühitoimelisi bronhilõõgasteid 6 tundi enne uuringut;
• pikatoimelisi bronhilõõgasteid 12 tundi enne uuringut.

Uuringu ajal

• Uuring koos bronhodilataatortestiga võtab aega umbes 20 minutit.
• Uuring nõuab Teie aktiivset osavõttu. Teie nina suletakse näpitsakujulise sulguriga. Pange huulik suhu ja harjutage suletud ninaga läbi suu ja huuliku hingamist. Hoidke huuled ümber huuliku korralikult suletud, et kogu hingamine käiks ainult läbi huuliku. Algul hingake tavaliselt, ilma pingutuseta.
• Spirograafiat tegeva õe korraldusel hingake sügavalt sisse. Ärge kiirustage ning hingake maksimaalse sügavuseni.
• Kui kopsud on maksimaalselt õhku täis, siis hingake jõuliselt välja. Oluline on väljahingamise järsk algus. Püüdke hingata maksimaalse kiirusega ja täiesti lõpuni välja, väljahingamine peaks kestma vähemalt 6 sekundit (loendage mõttes sekundeid).
• Sisse- ja väljahingamist tuleb korrata seni, kuni saadakse vähemalt kolm sarnast tulemust. Arvuliste näitajate hindamiseks võrreldakse tulemusi normväärtustega.

Pärast uuringut

Uuringu järgselt võite üldjuhul koheselt pöörduda tagasi tavaliste toimingute juurde. Kuna uuring eeldab pingutust, siis võib hiljem esineda pearinglust, nõrkust, hingamisraskust, köharefleksi vallandumist ja survetunnet rinnus. Bronhodilataatortestiks kasutatav bronhilõõgasti võib põhjustada värisemistunnet, kuid see ei ole ohtlik ning möödub iseenesest mõne tunni jooksul.

Uuringu tulemuse ehk spirogrammi saate Te kätte vahetult pärast uuringut.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Äripäev
25. May 2016, 12:00
Vaata EST või RUS arhiivi