Eesnäärme biopsia

Eesnäärme biopsia on protseduur, mis teostatakse pahaloomulise kasvaja kahtlusel. Biopsia on vajalik diagnoosi kinnitamiseks või välistamiseks.

Protseduuri käigus võetakse eesnäärmest biopsianõelaga koetükid, mis saadetakse laborisse histoloogilisele uuringule. Koetüki võtmist jälgitakse ultraheliaparaadiga.
Vastunäidustus uuringuks on varasemalt teadaolevad verehüübivuse häired, nt hemofiilia.

Uuringu eelselt:

- päev enne protseduuri ei soovitata süüa rasvaseid toite;
- vajalik on eelnev soolestiku puhastamine, kasutades spetsiaalseid vahendeid (nt Microlaxi), mida määrab uuringule suunav arst;
- uuringule suunav arst määrab Teile antibiootikumiravi, et ennetada biopsiaga kaasneda võivat põletikku;
- teavitage kindlasti oma raviarsti, kui Te tarvitate verd vedeldavaid ravimeid (nt aspiriin, südameaspiriin, marevan jm) või kui Teil esineb ülitundlikkust mõne ravimi suhtes. Arsti korraldusel tuleb nende ravimite tarvitamine ajutiselt peatada.

Uuringu ajal:

- tuleb paljastada uuritav piirkond, seetõttu on soovitatav uuringule tulles riietuda nii, et lahti riietumine oleks mugav; lamate uuringulaual külili, jalad põlvest kõverdatud;
prostatast biopsia võtmine toimub pärasoole kaudu – ultrahelianduri juhtimise abil viiakse biopsianõel pärasoolde;
-protseduuri käigus võetakse prostatast biopsianõelaga 8-12 koetükki, mis saadetakse uuringuks histoloogia laborisse;
- protseduuri ajal võite tunda mõningast ebamugavustunnet alakõhus ja pärasoole piirkonnas. Koetükkide võtmise käigus on kuulda plaksuvat heli, mida tekitab proovitükkide võtmise seade;
- protseduuri ajal palutakse Teil täita arsti korraldusi.

Pärast uuringut

Uuringu järgselt tuleks 5-10 minutit ooteruumis oodata ning enesetunde halvenemisel pöörduda koheselt protseduuri teostanud arsti või radioloogiatehniku poole. 24 tundi pärast protseduuri on kohustuslik järgida järgmisi nõuandeid:
- ärge tõstke raskusi ega tehke füüsilist tööd;
- ärge minge sauna või vanni;
- jätkake antibiootikumide võtmist vastavalt arsti antud juhistele;
- valu leevendamiseks piisab tavaliselt käsimüügis olevatest valuvaigistitest.

Võimalikud tüsistused:

- vahetult protseduuri järgselt ja mõned päevad hiljem, võib esineda verd uriinis ja vähest veritsust pärasoolest, samuti seemnevedeliku värvi muutust. Need nähud mööduvad ilma meditsiinilise sekkumiseta. Tugeva veritsuse korral pöörduge erakorralise meditsiini osakonda;
- harva (u 3–5% patsientidel) tekivad tõsisemad tüsistused: temperatuuri tõus üle 38°C, külmavärinad, uriinipeetus, väga tugev veritsus. Selliste tüsistuste tekkimisel pöörduge kohe erakorralise meditsiini osakonda.

Uuringu tulemused saate teada raviarstilt.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas