Dialüüsravi

Dialüüsravi kasutatakse kroonilise neerupuudulikkuse korral, kui neerude tegevusest on alles alla 20% ja verre on kogunenud ohtlikul hulgal mürgiseid jääkaineid ning sageli ka liigset vedelikku. Dialüüsravi abil puhastatakse verd jääkainetest ja liigsest vedelikust.

Arst lähtub dialüüsi alustamisel laboratoorsetest verenäitajatest, patsiendi seisundist ja haigusest, mis neerude puudulikkuse põhjustas.

Dialüüsi on võimalik teostada kahel meetodil: hemodialüüsina ja peritoneaaldialüüsina. Dialüüsi planeerimisel valitakse üks meetoditest vastavalt individuaalsele sobivusele, kaasuvatele haigustele ja patsiendi enda soovile.

Hemodialüüs – jääkained ja liigne vedelik eemaldatakse kehast dialüsaatori ehk filtriga ühendatud aparaadi abil. Enne hemodialüüsi alustamist on vaja paigaldada veresoonde spetsiaalne kateeter, mille kaudu saab hemodialüüsi teostada. Hiljem on vajalik operatsioon, mille käigus valmistatakse tavaliselt käele fistul – ühendatakse omavahel veen ja arter, mille kaudu juhitakse veri dialüsaatorisse ja tagasi. Ettevalmistus toimub haiglas, edasised protseduurid toimuvad tavaliselt ambulatoorselt dialüüsikeskuses või elukohajärgses dialüüsikabinetis.

Hemodialüüsi teostatakse tavaliselt kolm korda nädalas 4–5 tundi korraga. Käsivarrel asuvat fistulit punkteeritakse kahe nõelaga. Nõelad ühendatakse voolikutega, mis transpordivad vere koos jääkainetega dialüsaatorisse, kus veri puhastatakse ning viiakse teise nõela kaudu organismi tagasi. Hemodialüüs on tavaliselt suhteliselt hästi talutav protseduur, toimudes meditsiinipersonali pideva kontrolli all.

Peritoneaaldialüüs – kodune dialüüsiravi, kus neerude kaudu eritumata jäänud kahjulikud ained imbuvad kõhuõõnde viidud vedelikku, mis sealt 4–5 korda ööpäevas kateetri (toru) kaudu sisse ja välja juhitakse. Peritoneaaldialüüsi puhul on võimalik kasutada ka automaatset süsteemi ehk nn öömasinat ja ravi toimub programmeeritud aparaadi abil. Peritoneaaldialüüsi tegemiseks paigaldatakse statsionaarselt kõhuõõnde pehme silikoonplastist kateeter, mille üks osa jääb kehast väljapoole. Protseduuridega saab alustada 2 nädalat pärast operatsiooni. Protseduuri tegemise individuaalne väljaõpe toimub haiglas.

Võimalikud tüsistused

Hemodialüüs – fistuliga seonduvatest ohtudest on tavalisemad fistuli sulgumine ja infektsioon.

Peritoneaaldialüüs – sagedasemaks ohuks on kõhukelmepõletiku ehk peritoniidi teke. Selle vältimiseks tuleb rangelt täita puhtuse ja desinfektsiooni nõudeid. Pöörduge koheselt nefroloogiakeskusesse, kui välja lastav dialüüsivedelik on hägune, tekib kõhuvalu ja palavik.

Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge palun oma raviarsti või õe poole.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas