Jalahooldus

Jalgade eest hoolitsemine peaks kuuluma inimese igapäevaelu juurde. Alustada tuleb siis, kui probleeme veel ei ole. Jalahooldus on jalgade igapäevane pesemine, kreemitamine, jalanõude valik.

Pesemine

Pesemise abil me vähendame haigustekitajate mikroobide liikumist kohtadesse, kus nad võivad säilida ja paljuneda. Pesemisega kaasneb puhas, lõõgastunud ning meeldiv enesetunne. Pesemine ergutab ka pindmist vereringet.

Jalgade pesemine ja hooldus

Jalgu pestakse iga päev ja vastavalt vajadusele sagedamini. Küüntealune mustus eemaldatakse. Jalavannid on mõnusad ja elavdavad pindmist vereringet. Jalgu leotatakse umbes 20-30 minutit 37 °C vees, millele võib lisada vannisoola. Jalgu hõõrutakse kas jalariivi või apteegist saadava pimsskiviga. Seejärel jalad loputatakse ja kuivatatakse pehme rätikuga hoolikalt varvas-varbalt. Samal ajal pööratakse tähelepanu jalgade ning varvastevahelise naha ja küünte seisundile. Pehmed küünenahad lükatakse tagasi ja takistatakse nende kasvamist küünte peale. Küüne peale kasvades küünenahad rebenevad ja võivad muutuda põletikuliseks.

Küüned lõigatakse või viilitakse lühikeseks. Varbaküüned lõigatakse sirgelt ning viilitakse samasuunaliste tõmmetega liivapaberviiliga.

Kreemitamine hoiab naha elastsena ning kuivamisnähud vähenevad. Kuivale nahale hõõrutakse rasvast aluskreemi vaid niipalju, et see imenduks. Vältimaks naha haudumist ei kreemitata varbavahesid. Nahavigastuste ilmnemisel pistetakse varvaste vahele linase riide ribad, mis imavad niiskust ja eraldavad nahapinnad teineteisest.

Jalgade jälgimine diabeedi puhul

Diabeet ise ei põhjusta jalgade vigastusi, aga ta suurendab vastuvõtlikkust nendele muutustele. Jalavigastused arenevad aeglaselt ja märkamatult. Seoses veresoonte ahenemisega halveneb jalgade vereringe. Närvisüsteemi muutustest nõrgeneb jalgade tundlikkus. Häiritud tundlikkuse tõttu võivad tähelepanuta jääda kahjustused, mille pinnal areneb põletik. Tõsisemad kahjustused jalgadel: villid, haudunud varbad, naha- või küüneseen, soolatüükad, konnasilmad.

Diabeetiku jalgade hoolduse eripära

Suhkruhaigust põdeva patsiendi jalgade eest hoolitsemine on oluline, kuna jalgade vereringe on nõrgenenud. Jalgades esineb ka tundehäireid, mistõttu inimene ei pruugi tunda neis valu, külma ega kuuma. Jalgu on vaja kontrollida iga päev pesemise ajal, pöörates tähelepanu naha- ning küünekahjustustele, eriti hoolikalt vaadata üle küüned ja küünte ümbrus, jalatallad, kannad, päkad ning varbad, unustamata varbavahesid; lisaks kontrollida säärte nahka. Kui jalgade nahal ilmnevad muutused, siis on õige pöörduda diabeedi- või jalaraviõe vastuvõtule.

Jalgu pestakse iga päev käesooja veega ilma pesemisvahendita. Välditakse leotamist, raspli ja žiletitera kasutamist, et jalgade nahk ei kahjustuks. Jalad kuivatatakse pehme rätikuga, unustamata varbavahesid. Võimalikud nahapaksendid, konnasilmad ning muud erijuhud vajavad spetsiaalhooldust.

Jalgade võimlemine hoiab jalalaba lihased liikuvatena ning heas seisundis. Sukkadel ei tohi olla suruvaid õmblusi ja need peavad olema sobiva suurusega, soovitavalt villased või puuvillased. Jalatsid valitakse otstarbekalt. Tundehäirete tõttu ei soovitata paljajalu käimist, kuna võimalikud jalahaavad ei parane ja need infitseeruvad kergelt.

 

Koostaja: Sisehaiguste kliinik, õde Kaie Raedov

Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu
Infotelefon: 447 3101 www.ph.ee

Infoleht on võetud Pärnu Haigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
24. May 2016, 12:00
Vaata EST või RUS arhiivi