Sügelised

Sügelistest põhjustatud lööve algab enamasti sõrmede vahelt ja on eriti tugev öösiti sooja teki all. Hiljem laieneb sügelislööve kogu kehale. Lööbetäpikesed on sarnased vistrike või putukahammustusega, aga esinevad paarikaupa.

Sügelised on parasiitidest põhjustatud nakkav haigus. Nakatumiseks piisab ühe munemisvalmis emase lesta sattumisest nahapinnale, käikude kaevamises ja sinna munemisest; mõne aja pärast võib terve keha sügeleda.

Käte kaudu nakatudes hakkavad esiteks sõrmevahed sügelema, kuna seal on õhem ja kergemini läbitav nahk. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva Ühes voodis magades, samu riideid või vannilina kasutades nakatumisel võib tihti esmane sügelus olla kubemepiirkonnas või kõhunahal.

Kuidas märgata?

Sügelisi tuleb kahtlustada juhul, kui:
- sügelev lööve algab sõrmede vahelt;
- sügelus on eriti tugev õhtuti-öösiti teki all soojas;
- sügelev lööve esineb ka kellelgi perekonnas või lähituttavate hulgas.

Sügelislööve ilmneb esialgu väikeste punaste ja sügelevate kühmukestena, mis võivad sarnaneda vistrike või putukahammustustega. Tüüpilised esinemiskohad on sõrmevahed, randmed, kaenlaalused ja kubemepiirkond. Hiljem laieneb sügelislööve juba kogu kehale.
Löövet lähemalt silmitsedes võib tähele panna, et lööbetäpikesed esinevad paarikaupa. On võimalik, et sügelishaigus väljendub ebatüüpiliselt. Õige diagnoosi paneb pere- või nahaarst, seetõttu on igal juhul soovitav pöörduda lööbe korral arsti poole.

Sügelemine on tingitud organismi allergilisest reaktsioonist sügelislestadele, nende munadele ja väljaheidetele. Sügelemine tekib tavaliselt 2-4 nädalat peale nakatumist. Enne seda võib patsient haigust edasi anda teistele inimestele. Inimestel, kes on eelnevalt sügelisi põdenud, võib sügelus tekkida mõne tunni kuni mõne päeva jooksul. Sügelemine on eriti intensiivne öösel, soojas keskkonnas (ka peale sooja dušši).

Kui haigus on kindlaks tehtud, tuleb tingimata kõik pereliikmed ja teised lähemas kokkupuutes olnud isikud välja selgitada ja kontrollida nakatumise suhtes.

Ravi

Tihti ei pöörata sügelusele suuremat tähelepanu, ravitakse kui allergiat, vahel määritakse juhuslike kreemidega, mis võivad ajutiselt küll sügelust leevendada, aga mingil juhul ei ravi välja haigust ega hävita sügelislesti. Mõne aja pärast sügeleb juba terve keha, kratsimise tagajärjel pääseb nahka infektsioon ja võib tekkida laialdane mädapõletik, mis vajab juba korralikku haiglaravi.

Varakult arsti juurde pöördudes ei ole ravi keeruline, ehk vaid mõnevõrra tülikas.
Kõik pereliikmed ja lähemas kokkupuutes olnud isikud vajavad profülaktilist ravi, et vältida haigestumist või nakkuskandlust. Vältimaks taasnakatumist mõnelt ravimata lähikondlaselt, peab kõigi ravi olema samaaegne.

Kõikide riided ja pesu tuleb samaaegselt kuumtöödelda (võimalusel keeta); teha suurpuhastus; pehme mööbel, pehmed mänguasjad, vaibad jms tuleb aurutada triikrauaga. Riideesemed, mida ei ole võimalik kuumtöödelda, tuleb vähemalt kaheks nädalaks panna eraldi seisma, nii et kokkupuudet inimesega ei ole. Ravida tuleb täpselt vastavalt arsti ettekirjutusele

Raviperioodi viimasel päeval tuleb võtta kerge dušš, seejärel täielikult vahetada pesu ja riided ning ka jalanõud puhastada.

Ravi lõppedes tuleb kindlasti külastada raviarsti. Tihti (eriti lastel) on nahk ravijärgselt ärritunud ja vajab järelravi.

Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu
Infotelefon: 447 3101 www.ph.ee

Infoleht on võetud Pärnu Haigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas