Rosaatsea

Rosaatsea on krooniline nahahaigus, mis muudab inimese näo punetavaks ja vistrikuliseks.

Täpsemad andmed haigestumuse kohta Eestis puuduvad, aga on teada, et ainult väike osa patsiente pöördub arsti poole.

Punetavat nägu ja üksikuid vistrikke on peetud inimese omapäraks või mööduvaks probleemiks. Seda, et tegu on haigusega ja seda haigust on võimalik ravida, ei teata.

Rosaatseasse haigestuvad sagedamini heledanahalised – need, kellel blondid juuksed ja helesinised silmad – ja naised, vanuses 30-50 aastat. Mehed haigestuvad poole harvem ning reeglina esinevad neil haiguse raskemad vormid.

Tekkepõhjused

Tekkepõhjus on kindlaks tegemata. Teooriad on erinevad. Aastaid on haiguse tekitajaks peetud mao limaskestal elutsevat mikroobi Helicobacter pylori´it. Uuringud kinnitavad sümptomite taandarengut peale mikroobi hävitamist mao limaskestal, samas on uuringuid, mis seda fakti ei kinnita. Ühtne seisukoht puudub ka nahapoorides elava lestalise Demodex follikulorum´i rollist rosaatsea tekkes. Lesti on kõige rohkem näol, eriti ninal. Lestade hulk nahas on kõige väiksem lastel ja noorukitel ning suurim keskealistel ja vanadel inimestel. Normaalse immuunsuse korral on lesti nahas vähe. Kui aga immuunsüsteem on mingil põhjusel kahjustatud, nt. kortikosteroidide kasutamise tagajärjel, lestade hulk suureneb. Üheks rosaatsea teket soodustavaks faktoriks peetakse kumulatiivsest ultraviolettkiirguse doosist tekkinud nahaveresoonte kahjustust. Oluliseks peetakse ka pärilikku eelsoodumust.

Kliiniline pilt

Haige kaebab löövet näol ning naha ärrituse või pinguloleku tunnet. Rosaatseale iseloomulikud haigustunnused varieeruvad ja haiguse kulg on vahelduv – ägenemisele järgneb lühemat või pikemat aega kestev madalperiood. Rosaatsea lokaliseerub kõige sagedamini näo keskosale – otsmikule, lõuale, põskedele, ninale. Tunduvalt harvem paikneb haigus peanahal, kaelal, kõrvadel, rinnakul. Ägenemiste ajal tekivad kolletesse roosakaspunased poolkerakujulised paapulid, mis erinevalt akne lööbest ei ole valulikud.

Haigustunnustele eelneb sageli periood, mil patsientidel tekib äkki tugev õhetushoog, mida võivad produtseerida külm, tuul, kuumus, alkohol, vürtsikad toidud, emotsioonid. See on prerosacea staadium.

Vaskulaarses staadiumis (I) esinevad nahal laienenud veresoonekesed, intensiivne punetus ja turse. Näo nahk muutub tundlikuks, võib tekkida põletav, sügelev või torkiv tunne. Võib kaasneda silmade kahjustus (silmalaugude, sidekesta ja vikerkesta põletik). Põletikulised sõlmekesed ja mädased vistrikud näonahal iseloomustavad juba nn põletiku staadiumi (II). Hilisstaadiumis (III) põletikulised kahjustused suurenevad ja muutuvad tihkemaks ning kujunevad ebakorrapärased tihedad sõlmed. Kõige sagedamini tekivad need muutused ninal ja seda tuntakse rinofüümi nime all. Rinofüümi korral on nina tursunud kas laiaulatuslikult või põhjustab rasunäärmete sõlmelise pinna, millel on selgelt näha laienenud rasunäärmete karvajuhade avad. Kuid sarnased muutused võivad tekkida ka kõrvade, lõua ja põskede nahas. Rosaatsea on kroonilise kuluga haigus, mis kestab aastaid.

Diagnoosimine

Rosaatsea diagnoosimise aluseks on tüüpiline kliiniline pilt ja haiguse kulg. Haigust tuleb eristada aknest, seborroilisest dermatiidist, perioraalsest dermatiidist ja süsteemsele erütematoossele luupusele kaasuvast nahalööbest.

Ravist

Rosaatsea ravi ei pruugi alati olla väga kerge – haigus võib alluda ravile visalt, tuleb kasutada kombineeritud raviskeemi ja oodatud ravitulemus ei saabu piisavalt kiiresti. Sellegipoolest – rosaatsea sümptomeid saab erinevate vahenditega mõjutada ja mida varasemas staadiumis raviga alustada, seda parem. Nii saab kontrollida haiguse süvenemist.

Rosaatsea ravis kasutatakse nii paikseid kui suukaudseid antibakteriaalseid vahendeid, vajadusel neid kombineeritakse omavahel ning täiendavalt lisatakse valgusravi, laserravi, kirurgilist ravi vms. Kui raviefekt on saavutatud, jäetakse patsient säilitusravile.

Tugevatoimelised hormoonkreemid rosaatsea korral ei sobi.

Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu
Infotelefon: 447 3101 www.ph.ee

Infoleht on võetud Pärnu Haigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
23. May 2016, 16:24
Vaata EST või RUS arhiivi