Nõgestõbi ehk urticaria

Nõgestõbi ehk urticaria on allergia vorm, kus keha või mõni kehaosa kattub lühikese ajaga punaste sügelevate kupladega. Enamasti kaob lööve mõne päeva jooksul ka ilma ravita, kuid haigus puhkeb ikka ja jälle uuesti.

Tüüpilised tursed (urtica – kublad) moodustavad mõnikord sekundilise kiirusega, vahel ka mõne tunni jooksul. Kublad on reeglina punased ja võivad esineda kogu kehal, enamasti haaravad üksikuid keha piirkondi, sageli pead. Kublad võivad olla läätse kuni kanamuna suurused ja võivad omavahel kokku sulanduda või olla tervel nahal selgelt piiritletud.

Harvadel juhtudel võivad tekkida villikesed, mis võivad lõhkeda ja eritavad vedelikku (eksudaati). Väljavalgunud eksudaat kuivab ja moodustab koorikuid.

Juba kahe kuni kolme päeva pärast, (hiljemalt paari nädala pärast) on nõgestõbi ka ilma ravimata kadunud – kuni järgmise haigestumiseni.

Sümptomid 
1. nahk kaetud kupladega;
2. sügelus – kihelusärritus;
3. harvemini leemendavad villikesed.

Nõgestõve põhjused

Mitte alati ei ole võimalik kindlaks teha, milline faktor nõgestõve vallandas. Sageli on nendeks putukapisted. Ka antibiootikumid (penicillin) võivad korduval manustamisel nõgestõve esile kutsuda. Mõnikord on ärritajateks hormonaalhäired või teatud toiduained. Isegi füüsikaline ärritus, nagu soojus, külm või surve, võivad organismis erinevaid reaktsioone esile kutsuda. Ka toiduained, infektsioonid, sissehingatavad allergeenid, insektallergeenid, sisehaigused, psühhogeensed tegurid, füüsikalised faktorid võivad esile kutsuda urtikaariat.

Nõgestõve ravi

Ravimreaktsioonidest 25% kulgeb urtikaariana. Mõnikord võib probleem tekkida isegi kuni 14 päeva pärast ravi lõppu. Kõige parem ravi on põhjuste väljaselgitamine ja kõrvaldamine. Akuutseid hoogusid võib ravida antihistamiinide (AH) või kortisooni abil. Sügeluse saab leevenduse, kuplade teke taandub või väheneb. AH-d ei mõjuta haiguse vallandumise põhjust.

Kaasaegsed AH-d ei tekita unisust, toime saabub kiiresti ning püsib 12-48 tundi. See teeb ravimi võtmise mugavaks, tavaliselt üks kord päevas. Kui haigusnähud ei taandu ühe antihistamiinikumiga, on soovitav nõu pidada arstiga. Aidata võib annuse suurendamine, ravimi vahetamine või mitme ravimi kombineerimine.

Mida saab ise teha?

Sageli teab haige ise, mis tal nõgestõve esile kutsub. Sel juhul peaks ta vallandavaid tegureid võimalikult vältima. 

Millal pöörduda arsti poole?

Nõgestõbi on üldiselt healoomuline ja kaob ka ilma ravimata mõne päeva pärast, kuid nõgestõbi võib olla ka eluohtlik. Kui haigus muutub krooniliseks - see tähendab, et see kestab kauem kui kuus nädalat - on näidustatud põhjalik kliiniline uuring.

Mida teeb arst?

Akuutsete hoogude puhul manustatakse arsti korraldusel antihistamiine või kortisooni, tavaliselt tablettidena, eriti rasketel juhtudel ka süstidena.

Kas nõgestõbi on ohtlik?

Nõgestõbi ei ole ohtlik ja võib koguni mõne tunni pärast ise kaduda. Probleeme aga võib tekkida siis, kui haigus haarab ka limaskesti. Eriti ohtlik on tursumine suu ja ülemiste hingamisteede piirkonnas - siis eksisteerib koguni lämbumisoht. Nõgestõve all kannataja peaks valvel olema raskekujulise allergiliste reaktsioonide, nagu astma või toiduallergia, suhtes. Ja peale seda võivad pideva kratsimise tõttu vigastatud nahakihtidesse tungida baktereid. Nii võivad tekkida bakteriaalsed nahahaigused, nagu väga valulik haava-roos.

Koostaja: Naha- ja suguhaiguste osakond, õde Emmy Tammsaar

Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu
Infotelefon: 447 3101 www.ph.ee

Infoleht on võetud Pärnu Haigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas