Naha seenhaigused

Naha seenhaiguste tekitajad vajavad paljunemiseks sooja ja niisket keskkonda, mistõttu on nakatumise oht eriti suur niiskete ruumide põrandate kaudu ning kõige sagedamini areneb seenhaigus jalgadel.

Tekitajad

Meid ümbritsevas keskkonnas leidub tuhandeid saprofüütseid seeni, millest ainult väike osa avaldab inimesele organismis vastavate tingimuste tekkimisel kahjulikku toimet.

Naha seenhaigust tekitavad dermatofüüdid. Need seened kasutavad toiduks naha sarvainet. Samuti võivad naha seeninfektsiooni põhjustada pärmiseened, tekitades pärmseentõve ehk kandidoosi. Hallitusseened põhjustavad harva naha- või küüneinfektsiooni.

Naha seeninfektsioonid esinevad sageli muidu tervetel noortel ja täiskasvanutel, kuid harva enne murdeiga.

Nakatutakse niiskete ruumide põrandate, riietumis- ja duširuumide kaudu, kokkupuutel teiste inimeste või pinnasega.

Dermatofüüdid vajavad paljunemiseks niisket ja sooja keskkonda, nagu näiteks varbavahed ning kubemevoldid. Siledate ja kuivade nahapiirkondade seennakkus on tavaliselt saadud lemmik- või koduloomadelt.

Jalaseen

Jalaseen on kõige sagedamini dermatofütoos. Intensiivne jalgade higistamine, umbsed sokid, kitsad jalatsid, mis tingivad varvaste tihedalt üksteise vastu vajumise, soodustavad infektsiooni arengut.

Haiguse algus

 Haigus algab tavaliselt sügelevate villidega 4. ja 5. varba vahel, mis hiljem levib teistesse varbavahedesse ja nahk ketendab. Varvaste vahel muutub nahk valkjaks ja hakkab kihtidena irduma paljastades roosaka või tumepunase läikiva pinna. Sellega kaasub sageli Gramnegatiivsete bakterite kolonisatsioon, pikantne lõhn. Lööve võib ulatuda ka jalataldadele. Tüsistusena võib tekkida nahaalune põletik. Villilisi seeneinfektsioone esineb rohkem suvel.

Diagnoosimine

 Jalaseene diagnoosi kinnitab preparaat ja külv nahalt kaabitud materjalist.

Käeseen

Käeseen on sagedasem inimestel, kes teevad käelist füüsilist tööd ja higistavad rohkem.

Kehaseen

Inimeselt inimesele levivad seened tekitavad vähem põletikunähte, samas kui loomadelt või mullast saadud nakkusega kaasuvad tavaliselt tugevad põletiku tunnused. Ilma korraliku ravita võivad kolded kasvada suuremaks ja laatuda. Umbes pooltel patsientidel kaasub sügelus.

Kubemeseen

Kubemeseen esineb peamiselt meestel kubemevoldis ja reie siseküljel. Nakkus levib infiltseeritud jalgadest, otse niisketelt istmetelt või teistelt inimestelt. Lööve esineb piirdunud punetava või ketendava haigusena, mille serv on iseloomulikult ümbritsevast nahapinnast kõrgem ja mis levib reite sisepindadele või munanditele. Sarnane kehaseenega. Tavaliselt haigus ei puuduta peenist, naiste välissuguelundeid ja pärakuava ümbrust. Kubemeseen võib põhjustada väga tugevat sügelust.

Pea- ja habemeseen

Need on meil haruldased. Peanahal esineb seen koorikulise, leemendava, selgelt piiritletud kahjustusena. Seeneelemendid tungivad juuksekarva. Nakkust võib saada ka kassidelt ja koertelt. Seenespoorid võivad säilida mitmeid kuid elusatena juukseharjadel, väljakukkunud haigestunud juustel, käterättidel, istmetel. Habemeseen tekitab tavaliselt tugevat põletikku, punetust, mädaville ja koorikuid karvade piirkonnas. Karvu saab kergesti eemaldada. Infektsiooni iseparanemise järgselt võivad sageli jääda armid ja karvadeta laigud. Kindlasti on vajalik suukaudne seenevastane ravi.

Pärmiseen

Pärmiseen põhjustab infektsioone haudunud nahavoltides ja mähkmete kandjate keha avauste ümber. Sellisel juhul esineb tugevalt punetav, sageli leemendav nahakahjustus. Suu kandidoos esineb vastsündinutel valkja katuna. Täiskasvanutel eeldab põhjustava teguri (näiteks proteesid) olemasolu.

Kandidoos võib esineda kattudena või erkpunase atroofilise vormina suunurkades. Pärmseene tekitatud on ka pindmine seennakkus. Haigus avaldub ülakeha nahal pruunikaspunaste kergelt ketendavate täppidena. Need ei päevitu ning sageli märgatakse haigust alles suve lõpul heledate täppidena päevitunud nahal.

Vältimine

Naha seenhaiguste vältimiseks on oluline nii isiklik hügieen, õigeaegne haiguse diagnoosimine, kui ka ühiskondlik profülaktika. Jalgu tuleb korrapäraselt pesta ja korralikult kuivatada, vältida haudumist ja hõõrdumist. Ühiskondliku profülaktika seisukohalt on oluline et saunades, duširuumides, basseinides valitseks eeskujulik puhtus ja kord, kanda rannakingi eriti niisketes ruumides.

Koostaja: Naha- ja suguhaiguste osakond; õde Aime Tuisk

Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu
Infotelefon: 447 3101 www.ph.ee

Infoleht on võetud Pärnu Haigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
23. May 2016, 15:44
Vaata EST või RUS arhiivi