Katarakti ehk hallkae operatsioon

Katarakt ehk hallkae tähendab silmaläätse hägustumist. Seda võivad põhjustada mitmed tegurid, nagu traumad, üldhaigused (diabeet) või muud silmahaigused.

Katarakt on kõige levinum silmahaigus ja selle operatsioon vastavalt kõige sagedasem operatsioon silmakirurgias. Silmaläätse hägunemine on järkjärguline protsess. Algstaadiumis ei pruugi see nägemist oluliselt häiridagi. Kas ja millal operatsiooni teostada, on tänapäeval valdavalt patsiendi elukvaliteedi küsimus. See tähendab, et patsient peab hindama, kui palju hallkae tema elulisi funktsioone häirib. Arst selgitab patsiendile operatsiooni perspektiivi ja riske ning patsient peab ise otsustama, kas ta soovib operatsiooni teostamist.

Operatsioon

Tänapäevane kataraktioperatsioon tähendab silmaläätse eemaldamist ja selle asendamist kunstläätsega, mis ei vanane. Üldiselt asetatakse kunstlääts patsiendi enda läätse „kapslikotti".

Pärast katarakti operatsiooni tekib kuni 20% silmadest varem või hiljem läätsekapsli hägu, mistõttu nägemisteravus väheneb. Seda seisundit saab ravida spetsiaalse laseriga. Kaeoperatsiooniga kaotab silm enamasti võime muganduda ja kohaneda. Eri kaugusel asetsevaid objekte ei näe patsient enam ühtmoodi teravalt. Kaugeid objekte hästi nägev kunstläätsega silm vajab seetõttu lähedal asuvate objektide vaatlemiseks (näiteks lugemiseks) prille. Või vastupidi, kui kunstlääts on valitud nii, et patsient näeks ilma prillideta lugeda, siis läheb tal vaja prille kaugele vaatamiseks. Katarakti operatsioon teostatakse mikroskoobi all ja enamasti kohaliku tuimestusega. Tavaliselt kasutatakse patsiendi enda läätse eemaldamiseks erilist ultraheliaparatuuri.

Pärast operatsiooni

Pärast operatsiooni vajab silm 4-5 nädalat järelravi silmatilkadega. Nägemine stabiliseerub lõplikul kujul alles 6-8 nädalat pärast operatsiooni. Seega ei ole enne selle aja möödumist otstarbekas uusi prille hankida. Operatsioonijärgse töövõimetuse perioodi pikkus sõltub otseselt patsiendi elukutsest.

Palun pidage meeles, et kui kataraktiga kaasnevad haigused (näiteks kollatähni degeneratsioon) on silmapõhja kahjustanud, ei pruugi ka ideaalselt teostatud katarakti operatsioon parandada silma nägemisteravust!

Võimalikud tüsistused

Vaatamata hoolikalt teostatud operatsioonile ning adekvaatsele eel- ja järelravile ei ole kirurgiline ravi kunagi riskivaba.

Võimalik on silma mädapõletik ning sellest tulenev püsiv nägemiskahjustus (ca üks juhtum 5000 operatsiooni kohta).

Harva võib pärast operatsiooni tekkida nn pahaloomuline glaukoom või teisene glaukoom, mis tähendab silma sisevedeliku ringvoolu häirumist põhjustades silma siserõhu järsu tõusu ja valu. Seisund nõuab operatiivset sekkumist ning võib põhjustada nägemise püsivat halvenemist.

Väga harva võib katarakti operatsioon põhjustada silma sarvkesta kahjustust ehk keratopaatiat, mille tulemuseks on nägemisteravuse drastiline langus ja valu silmas. Seda seisundit saab ravida ainult sarvkesta siirdamisega.

Katarakti operatsioon võib soodustada võrkkesta irdumist, mis on väga tõsine silmahaigus ja nõuab omakorda operatiivset ravi.

Võimalik on ka verevalum klaaskehasse.

Kaasnevad silmahaigused või üldhaigused (kõrgvererõhutõbi, suhkruhaigus, vere hüübimishäired) võivad soodustada operatsiooniaegse võrkkesta või klaaskeha verevalumi teket. 

Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge palun oma raviarsti või õe poole.

Koostaja: Kirurgiakliinik, silmaarst dr Anneli Kahusk.

Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu
Infotelefon: 447 3101 www.ph.ee

Infoleht on võetud Pärnu Haigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
23. May 2016, 09:40
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas