Juuste kadu ehk alopeetsia

Juuste kadumist või hõrenemist esineb pea pooltel meestest, aga ka naistel. Meditsiinilises mõttes on juuksekaoga tegemist, kui kaotatakse üle 100-150 karva päevas.

Haigust iseloomustab järkjärguline juuste hõrenemine ja/või kadu valdavalt pealae piirkonnas. See on äärmiselt tavaline probleem, mis tekib kuni 50% meestel ja veidi väiksemal hulgal üle 40-aastastel naistel.

Juuste kadu võib olla tingitud:

- vähenenud juuste kasvust;
- suurenenud juuste väljalangemisest;
- karvade murdumisest;
- jämedate karvade muutumisest peenteks udukarvadeks.

Juuksekarva elutsükkel

Juuste kadumise mõistmiseks on tarvis aru saada karvade elutsüklist, mis koosneb kolmest staadiumist. Karvatsükli protsessi käigus vahetuvad erinevatel aegadel kõik juuksekarvad. Normaalselt on see protsess tasakaalus ja inimene ise olulist juuste väljalangemist või juurdekasvamist ei märka.

Karvade elutsükli staadiumid:

- kasvufaas (anageenfaas) kestab 2-6 aastat. Karvad on tihedad, hästi pigmenteerunud. Korraga on kasvufaasis 85-90% juustest;
- üleminekufaas (katageenfaas) on lühike, kestes mõned nädalad. Sel ajal karvatasku põhimik kärbub;
- puhkeperioodi (telogeenfaas) pikkus on 2-4 kuud. Karvatasku kuivab veelgi kokku ning karvad muutuvad väga peeneks. Normaalselt on puhkefaasis korraga 10-15% karvu. Puhkefaasi järgselt algab uus kasvufaas. Vana karv kukub välja, tehes ruumi uuele.

Juustekao sagedasemad põhjused

Haiguse põhjuseks on geneetiliselt päritud suurenenud tundlikkus ühe meessuguhormooni vormi – dihüdrotestosterooni (DHT) – suhtes. DHT-d leidub erinevates keha kudedes, sealhulgas peanahas. Arvatakse, et DHT põhjustab juuste kasvufaasi lühenemist, mille tulemuseks on järkjärguline karvade õhenemine. DHT tootmist reguleerib omakorda valguline ühend 5-alfa reduktaas, muutes vaba testosterooni DHT-ks. 5-alfa reduktaasi toimet saab pärssida spetsiaalse ravimiga (finasteriid), mida kasutatakse vaid meestel.

Muud põhjused:

- kehvveresus (aneemia);
- rauapuudus (sagedamini tingitud kroonilisest genitaalveritsusest), tsingi, biotiini või foolhappe defitsiit;
- kilpnäärme ületalitlus (hüpertüreoos) või alatalitlus;
- erütematoosne lupus;
- ravimid (sagedamini põletiku- ja trombivastased ravimid, tsütotoksilised ravimid, südameveresoonkonna ravimid, endokrinoloogilised preparaadid, vitamiin A, karbamazepiin). Ravimite ärajätmisel juuste kasv taastub;
- hormonaalne häire – naistel meessuguhormoonide liig;
- süüfilis;
- rasedus ja sünnitus (üks sagedasemaid põhjuseid);
- palavikuga kulgev äge haigus;
- raske krooniline haigus;
- raske psühholoogiline stress (antidepressandid);
- rasedusvastaste pillide ärajätmine;
- kiirdieet ja alatoitumus (valgupuudus);
- operatsioon või trauma;
- peanaha haigused, nagu psoriaas, seborroiline nahapõletik, atoopiline dermatiit;
- vaktsineerimised;
- raskemetallid (seleen, arseen ja tallium).

Haiguspilt

Haigus progresseerub järkjärguliselt. Alguses hakkavad karvad muutuma õhemaks ja kaotavad pigmenti, hiljem võib märgata suurenevat juuste väljalangemist (rohkem karvu on korraga puhkefaasis) ja juusteta laikude teket.

Meestel saab haigus tavaliselt alguse puberteedieas. Iseloomulik on juuste hõrenemine ja/või kadu pealael, kuid juba varases haiguse staadiumis võib täheldada järkjärgulist juustejoone taandumist otsmiku piirkonnas. Tavaliselt haarab probleem ka oimupiirkonnad.
Naised põevad haigust kergemal kujul. Haigustunnused hakkavad tekkima või oluliselt halvenema menopausis, kuid sageli ka juba 2. ja 4. eludekaadi vahel. Enamus naistel esineb ühtlane, hajus juuste hõrenemine pealae piirkonnas. Erinevalt meestest ei ole neil tavaliselt haaratud pealae külgmised ja eesmised osad. Iseloomulikum on pigem järkjärguline karvade õhenemine kui juusteta laikude teke. Siiski, raskematel juhtudel võib ette tulla ka diffuusset juustekadu üle kogu pea. Suuremal osal naistel ei ole veres androgeenide tase tõusnud ega kaasu ka meestüüpi kehatunnuseid.

Meestüüpi juuste kadu tuleb eristada järgnevatest seisunditest:

- meesuguhormoonide liig organismis (hyperandrogenism) – omab tähtsust naistel. Oluline testosterooni tõus on sageli tingitud polütsüstilisest munasarjade sündroomist.
- kilpnäärme üliaktiivsus (hüpertüreoos);
- juuste kadu ravimitest (sagedamini põletiku- ja trombivastased ravimid, antitepressandid, tsütotoksilised ravimid, südameveresoonkonna ravimid, endokrinoloogilised preparaadid, vitamiin A). Ravimite ärajätmisel juuste kasv taastub;
- krooniline juuste puhkefaas. Selle ajutise seisundi korral on palju karvu üheaegselt puhkefaasis, mistõttu väljalangevate juuste arv tundub suur. Iseloomulik on suhteliselt äge algus ja seoses eelneva raske haiguse, emotsionaalse stressi, aneemia (kehvveresus), kilpnäärme alatalitluse, kiirdieedi, alatoitumise või rauapuudusega (sagedamini tingitud kroonilisest genitaalveritsusest).
Viimasel juhul peaks aitama mitmete kuude jooksul rauatablettide tarbimine. Probleem võib tekkida ka olemasoleva androgeense alopeetsia foonil.

Uuringud

Haiguse diagnoosimiseks tuleb harva teha lisauuringuid (nagu nahatüki võtmine). Tavaliselt piisab nähtavate tunnuste äratundmisest. Oluline on teha uuringud võimalike muude juuksekao põhjuste suhtes.
Meessuguhormoone rutiinselt ei kontrollita.
See on näidustatud naistel vaid juhtudel, kui kaasuvad järgnevad tunnused:
- kiirelt, mõnede kuude jooksul tekkiv juustekadu, mis haarab ka pealae eesmised ja külgmised osad;
- menstruatsioonihäired;
- viljatus;
- liigkarvasus (hirsutism);
- tsüstiline akne;
- piimaeritus rinnast;
- meestüüpi tunnused kehal (karvakasv, kliitori suurenemine).

Ravi

Kaasaegsed ravivõimalused on järgmised:
- finasteriid tabletid (Propecia) – tugevaima toimega ravim, mida kasutatakse vaid meestel;
- ninoksidiil lahus (Regaine) - tõestatud toimega käsimüügiravim; hormonaalne ravi antiandrogeenidega – sobib ainult naistele. Tavaliselt kasutatakse meessuguhormoonide liia korral. Tulemused on varieeruvad. Ravist võib olla mõningast abi juuste hõrenemise vähendamisel;
- juuste siirdamine (juuksed võetakse doonorkohalt peanahal ja siirdatakse hõrenenud piirkonda) on edukas protseduur, kuid tavaliselt on vaja seda teha 3-4 korda 2 aasta jooksul, et saavutada adekvaatne juustetihedus. Mini- ja mikrosiirete kasutuselevõtt on toonud olulise läbimurde loomulikuma väljanägemise saavutamisel;
- teised kirurgilised protseduurid (peanaha kokkutõmbamine, lapitehnika);
- juuste asendamine.

Muudest vahenditest sobivad ravi toetama vaskpeptiide sisaldavad juuksehooldustooted, mis loomulikult aitavad pärssida DHT moodustumist nahas, samuti aga biotiini ja teisi multivitamiine sisaldavad preparaadid.

Koldelise väljalangemise puhul ja pikenenud kasvufaasist tingitud juuksekao korral aitab laserkamm. Nendel juhtudel ei ole nn. juuksejuur hävinud ja valguslaseriga stimuleerimisel hakkavad need uuesti kasvama. On parandava ja stimuleeriva toimega. Loomulikult on verevarustuse parandamine alati positiivne, kuid ainult sellest kammist imet ei peaks ootama, oluline on põhjuse kõrvaldamine.

Psoriaasist tingitud väljalangemise korral kasutatakse Sol. Diprosalic vedelikku iga päev ja psoriaasikammi. Pea pesemiseks kasutatakse tõrvašampooni.

Koostaja: Naha- ja suguhaiguste osakond, vanemõde Maie Kaasik

Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu
Infotelefon: 447 3101 www.ph.ee

Infoleht on võetud Pärnu Haigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
23. May 2016, 15:02
Vaata EST või RUS arhiivi