Herpes

Herpes on viiruste põhjustatud nakkushaigus. Eristatakse huule herpest, genitaalherpest ja vöötohatist. Viirus võib elada inimese organismis ilma sümptomeid andmata, kuid kui haigus kord juba on avaldunud, kipub see korduma.

Huule herpes ehk ohatis

Huule herpes on üks enim levinud viirushaigusi, mis nakatub otsese kontakti kaudu. Olles kord nakatunud, jääb viirus inimese organismi kogu eluks, kuid tihti ei aktiveeru enam. Esmane nakatumine toimub enamasti lapseeas.

Sümptomid

Haigus väljendub laialdase suu limaskesta ja igemete põletikuna. Kaasneb halb enesetunne, palavik, suu limaskest muutub punaseks, valulikuks, tekib gruppidena väikseid villikesi, häiritud on nii söömine kui joomine. Lõplik paranemine võtab aega 10-12 päeva.

Korduva haigestumise korral on organismis püsinud viirus aktiviseerunud. Uued villid tekivad enamasti samadesse kohtadesse, eelneb sügelus- ja kipitustunne. Korduvad haigestumised on enamasti kergema kuluga, lööve pole nii ulatuslik ja allub kiiremini ravile.

Sageli on ohatise teke seotud külmetusega, seepärast nimetatakse seda sageli „külmavillideks“. Herpesviirust ägestavateks faktoriteks on stress, päikesekiirgus ja hormonaalsed muutused. Korduvad põdejad võivad ennetamiseks kasutada tugeva päikesekaitsega faktoriga (SPF 15-20) huulepulka.

Kuidas ravida?

Paikseid ravimeid on mõtet kasutada korduvhaigestumise varajases staadiumis, kui on tunda kipitust, sügelust või kui punetus ja villid hakkavad alles ilmuma. Apteekide käsimüügis on erinevate nimetustega antiviraalseid kreeme ja geele. Villikeste kuivatamiseks sobivad ka tsinkloksuti ja tsinkpasta. Suu loputamiseks sobib hästi leige kummelitee.

Genitaalherpes

Genitaalherpes on viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel. Õnneks umbes 80% nakatunutest ei tarvitse see elu jooksul kordagi avalduda. Kui aga haigus on kord juba avaldunud, kipub ta mõninga aja jooksul korduma.

Sümptomid 

- Sügelus ja ärritustunne suguelundite piirkonnas. 

- Palavik. 

- Valud lihastes. 

- Lümfisõlmede suurenemine.

- Kõik eelpool nimetatud nähud esinevad harva korraga.

Esmase genitaalherpese korral tekivad nii naistel kui meestel suguelunditele punetavad laigud, millede pinnale moodustuvad erineva suuruse ja kujuga villid, mis hiljem haavanduvad. Haiguskolde piirkond on äärmiselt valulik. Võib esineda üldine nõrkus, palavik, lihasvalu ning valulikkus urineerimisel.

Haiguse taaspuhkemise korral on haigusnähud samad, aga tavaliselt kergema kuluga, samuti on kestvus lühem.

Patsiendid, kellel haigushood korduvad, tunnevad ägenemise ära nn. hoiatavate sümptomite järgi, milleks on tavaliselt sügelemine, kõrvetustunne haiguskolde piirkonnas mõni tund kuni ööpäev enne teiseste haigusnähtude ilmumist.

Herpes zoster e. vöötohatis

Haigustekitajaks on Varicella Zoster ehk tuulerõuge viirus. Esineb peamiselt vanemaealistel, lapsena tuulerõugeid põdenud inimestel, äärmiselt harva lastel. Haigestumise põhjuseks on peamiselt nõrgenenud organism, külmetamine või nakatumine.

Enam kui pooltel juhtudel lokaliseerub haigus roietevaheliste närvide piirkonnas, alati ühel pool keha. Eriti ohtlik on pea- ja näopiirkonna haigestumine, võib kanduda silma ja tekitada raskeid põletikke. Haigestuda võib isegi kõrva sisemus.

Sümptomid

Haigus algab valu, kipituse, puutetundlikkusega piiritletud kohas. Võib esineda peavalu, iiveldus, halb enesetunne. Siis ilmuvad punetavad täpid ja sõlmed, neist arenevad paari ööpäeva jooksul villid, mis ilma ravita muutuvad vähehaaval mädaseks. Umbes nädala pärast kattuvad villid koorikutega, mis vähehaaval kaovad, jättes kehale armid ja punetavad piirkonnad, mis võivad olla pikka aega valulikud.

Haigus on nakkav, eriti villide tekkimise ajal. Tuleb hoiduda kontaktidest tuulerõugeid mittepõdenutega.

Ravi ja hooldus

Vöötohatis on närvipõletik ja seetõttu eriti valulik. Raviks on esmajoones valuvaigistid. Ravimiteks on retseptiravimid arsti ettekirjutusel. Tuleb hoiduda villide avamisest, kratsimisest ja hõõrumisest, hoida puhtust ning vältida villide sisu sattumist silma. Valude pikemaegsel püsimisel on soovitav konsulteerida närviarstiga.

Koostaja: Sisehaiguste kliinik, naha- ja suguhaiguste osakonna õde Enda Suri

Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu
Infotelefon: 447 3101 www.ph.ee

Infoleht on võetud Pärnu Haigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
23. May 2016, 14:42
Vaata EST või RUS arhiivi