Steroidhormooni manustamine epiduraalruumi ehk valuepiduraal

Epiduraalruumiks nimetatakse ruumi, mis ümbritseb seljaaju ja sellest väljuvaid närve. Epiduraalruumi manustatakse ravimeid kõige sagedamini krooniliste ja ägedate alaseljavalude puhul, millega kaasnevad närvijuurte pitsumine ja valude kiirgumine jalgadesse.

Peamiselt põhjustavad seda lülisamba nimme- ja ristluuosa diski haigused, diski degeneratsioon ja spinaalstenoos ehk seljaaju kanali kitsenemine.

Enne protseduuri

Kui Teil on mõne ravimi vastu allergia, teavitage sellest kindlasti arsti. Samuti informeerige arsti, kui Te põete südamehaigust või suhkruhaigust või kui Te tarvitate vere hüübimist mõjutavaid ravi­meid.

Protseduuri olemus

Epiduraalruumi steroidhormooni manustamise eesmärk on vähen­dada närvide kokkusurumisest, põletikust ja tursest põhjustatud valu. Sõltuvalt haiguse põhjusest võidakse protseduuri teostada eri kõrgustel: lülisamba kaela-, rinna-, nimme- ja ristluuosas. Mõnikord kasutatakse protseduuri läbiviimisel röntgenit.

Protseduuri puhul manustatakse epiduraalruumi pikatoimelist kortikosteroidhormooni. Epiduraalruumi süstitav ravimsegu koosneb lokaalanesteetikumist (lidokaiin, bupivakaiin või ropi-vakaiin), steroidhormoonist (metüülprednisoloon, deksameta-soon, triamtsinoloon või betametasoon) ja füsioloogilisest lahusest.

Epiduraalruumi punkteerimiseks on kolm meetodit:

  • translaminaarne - punktsioon toimub lülisamba keskjoonel
  • transforaminaalne - väliselt sarnaneb üldjoontes eelmisega, aga seda saab teha ainult röntgenkontrolli all
  • kaudaalne (sakraalne) - punktsioon toimub ristluu kanali kaudu

Igal konkreetsel juhul sõltub punktsiooni meetod haiguse asuko­hast. Vastavalt sellele peab patsient epiduraalruumi punkteerimise käigus kas istuma või siis külili või kõhuli lamama.

Protseduur teostatakse enamasti ambulatoorselt. Tegemist on steriilse protseduuriga, mida viib läbi arst (anestesioloog, neuro­loog, neurokirurg või radioloog), keda assisteerib õde.

  • Pärast naha puhastamist tuimestatakse punktsiooni koht, et protseduur ei oleks valulik.
  • Enamasti ei kesta protseduur üle 10 minuti (röntgenkontrolli all pisut kauem).
  • Punktsioonikohale asetatakse plaaster, mille võib eemaldada 12 tunni möödudes.
  • Pärast protseduuri jälgitakse patsienti harilikult 1-2 tundi.

Pärast protseduuri

  • Haiglast lahkudes ei tohi Te ise autot juhtida.
  • Paar päeva peab vältima rasket füüsilist tööd ning muid pingutusi.
  • Võib esineda raskustunnet seljas.
  • Lokaalanesteetikumi toimest tingituna võib esineda mõningast jalgade nõrkust, mis möödus mõne tunniga.
  • Valu leevendub otsekohe just tänu lokaalanesteetikumile. Hormooni (steroidi) toime algab umbes 24 tundi pärast punktsiooni läbiviimist.
  • Protseduuri järel võib paar päeva esineda vähene seljavalu, mis on tingitud punktsioonist. Sel juhul võib kasutada mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid ja/või paratsetamooli.

Kuna tegemist on invasiivse protseduuriga, ei ole see mingil juhul kroonilise ja ägeda seljavalu leevendamise esmane ravi­meetod.

Tüsistused

Tüsistused on harvad. Esineda võib infektsiooni (põletikku), al­lergilist reaktsiooni, veritsust, närvikahjustust, halvatust (väga harva). Kui ravim satub veresoonde, võib tekkida uimasus ja metallimaitse suus. Selliste nähtude ilmnedes tuleb arsti viivi­tamatult informeerida.

Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge palun oma raviarsti või õe poole.

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn 
Infotelefon: 666 1900 www.itk.ee

Infoleht on võetud Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
20. May 2016, 12:48

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi