Koorionibiopsia

Koorionibiopsia on uuring, mida kõige sagedamini tehakse loote kromo¬soomide uurimiseks, et juba sünni eel avastada lapsel võimalikke kromosoomihaigusi.

Koorionibiopsia ehk koorionihattude rakkude uuringu käigus võetakse pisike tükike koorioni ehk areneva platsenta koest.

Koorionibiopsiale saadetakse Teid siis, kui Teile tehtud varasemad uuringud (kuklavoldi mõõt, kaksiktest) viitavad kromosoomi-haiguse riski võimalikule suurenemisele või kui Teie terviseloos on viiteid pärilikule haigusele.

Koorionibiopsia on vabatahtlik ning Teil on õigus ise otsustada, kas Te protseduuri soovite või mitte. Enne protseduuri tuleb Teil allkirjastada nõustumisakt.

Kuidas koorionibiopsiat tehakse?

Koorionibiopsia puhul uuritakse koorionihattude ehk areneva platsenta rakke. Koorionis leiduvate rakkude kromosoomid on samasugused nagu loote omad. Loode asub emakas lootevett täis lootepõies, mis on ümbritsetud koorioniga. Et neid rakke uurida, võetakse ultraheli kontrolli all peenikese nõelaga läbi kõhuseina koorionist ehk arenevast platsentast väike koetükk.

Koetükist saadud rakud pannakse mõneks ajaks spetsiaalsesse toitelahusesse kasvama, seejärel saab paljunevaid rakke mikroskoobiga uurida. Analüüsi lõpliku vastuse saab ühe-kahe nädala pärast.

Millal on parim aeg koorionibiopsia tegemiseks?

Tavaliselt tehakse koorionibiopsiat alates 12. rasedus-nädalast, kuid seda võib teha ka hiljem. Ohutuimaks peetakse 12.-13. rasedusnädalat.

Kas protseduur on valus?

Protseduur võib tunduda ebamugav, kuid enamik naisi ei pea protseduuri valusamaks kui veenivere võtmist. Enne protseduuri tuimastatakse kõhusein samasuguse ravimiga, mida kasutatakse hambaravis. Juhul kui Teil on selle ravimi vastu allergia, öelge seda kindlasti enne protseduuri. Pärast protseduuri võib tekkida vähene määrimine ning võite tunda mõningast pingetunnet kõhus, see on normaalne. Suureneva veritsuse korral peaksite kohe pöörduma arsti poole.

Millised on koorionibiopsia ohud?

Koorionibiopsia on üsna levinud protseduur ning tüsistusi esineb harva. Enamiku naiste jaoks kaalub uuringu tulemusena saadav informatsioon oluliselt üles protseduuriga kaasnevad ohud.

  • Koorionibiopsiaga suureneb raseduse iseenesliku katkemise oht 1-2% võrra. Raseduse katkemise täpne põhjus on teadmata. Valdav osa rasedustest kulgeb edasi probleemideta.
  • Nakkuse vältimiseks kasutatakse koorionibiopsial aseptilist (steriilset) metoodikat, sellest hoolimata võib harva esineda põletikke, mis väljenduvad palaviku, emaka kokkutõmmeteja kõhuvaluna.
  • Reesusnegatiivsetel (RhD~) naistel on koorionibiopsial oht, et loote vererakud satuvad raseda vereringesse ja rasedal tekivad nendevastased antikehad. Selle vältimiseks tehakse rasedale vajaduse korral antikehade süst, mis vähendab tundlikuks muutumise võimalust.
  • Koorionibiopsial saadakse mõnikord (võrreldes amniotsenteesiga sagedamini) uurimiseks kõlbmatuid rakke ning siis pakutakse kas kordusbiopsia või amniotsenteesi (looteveeuuringu) võimalust.

Koorionibiopsia vastus

Koorionibiopsia vastus selgub üks-kaks nädalat pärast protseduuri. Esmalt antakse vastusest Teile teada telefoni teel ning mõni päev hiljem jõuab paberil vastus ka Teie ämmaemanda või naistearsti kätte. Koorionibiopsia annab Teile informatsiooni selle haiguse kohta, mida uuritakse. Kui uuringu tulemused näitavad, et lootel on geneetiline haigus, siis selgitatakse Teile uuringu tulemust ning edasist prognoosi. Eesti seaduste järgi on meditsiinilistel näidustustel raseduse katkestamine lubatud 21. rasedusnädala lõpuni. Kui otsustate raseduse katkestada, tuleb Teil täpsema informatsiooni saamiseks pöörduda oma arsti või ämmaemanda poole.

Mida panna tähele?

Kui Teil tekib pärast koorionibiopsiat tugev kõhuvalu, verejooks, suur voolus või palavik, peaksite kohe pöörduma naistekliinikusse sünnitajate vastuvõttu valvearsti poole. Protseduurile palutakse tulla 15 minutit enne määratud aega. Vastuvõtus vormistatakse Teile dokumendid ning seejärel juhatatakse Teid uuringule.

Kuna uuringule kuluv aeg varieerub, tuleks arvestada kahe-kolmetunnise ajakuluga.

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn 
Infotelefon: 666 1900 www.itk.ee

Infoleht on võetud Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
20. May 2016, 10:38
Vaata EST või RUS arhiivi