Isotoopuuring

Isotoopuuringuga hinnatakse patsiendi elundite seisundit ja diagnoositakse haigusi, kasutades radioaktiivset ainet.

Radioaktiivne aine ei ole ohtlik, kuna seda manustatakse vaid vähesel määral, loniseeriv kiirgus võib avaldada inimese organismile kahjulikku mõju, kuid uuringust saadav kasu on eeldatavasti suurem kiirguse võimalikust kahjulikust toimest. Saadud kiirgusdoos on võrreldav tavalisel röntgenuuringul saadava kiirgusdoosiga. Isotoopuuringul kasutatavad ained ei tekita harilikult kõrvalnähte.

Vastunäidustused

loniseeriva kiirguse mõjutustele on vastuvõtlikum kasvav organism. Enne uuringuaine manustamist palutakse Teil öelda, kas Te olete rase (või on olemas võimalus, et olete rase - hilinenud menstruatsioon) või toidate last rinnaga. Kuna uuringuaine võib sattuda loote vereringesse, isotoopuuringut harilikult rasedatele ei tehta. Pärast isotoopuuringut pole vaja rasedaksjäämist vältida. Kuna radioaktiivne aine võib sattuda rinnapiima hulka, saate juhiseid, kui pikk peab olema imetamispaus.

Uuringuks valmistumine

Harilikult pole isotoopuuringuks vaja erilist ettevalmistust. Enne ja pärast uuringut ning uuringu vaheajal võite süüa ja juua tavapäraselt. Erijuhtudel antakse täpsed juhised toiduvaliku ning soolestiku tühjendamise kohta.

Tavaliselt ei ole isotoopuuringu pärast vaja muuta regulaarset ravikuuri. Kui siiski on vajalik ravimite võtmine peatada, antakse Teile sellest teada.

Uuringu käik

Uuringu tegemiseks vajalik diagnostiline aine manustatakse kas suu või veeni kaudu. Veenisüstist suuremaid ebamugavusi ei pea uuringul taluma, kuid veenipunktsiooni puhul võib esineda mõningaid tüsistusi (kollabeerumine), mis ei ole tingitud radioaktiivse aine manustamisest. Uuringuaine ei tekita ülitundlikkusreaktsioone.

Uuring võib kesta mõnest minutist mõne tunnini - sel ajal koguneb manustatud aine uuritavasse elundisse. Seejärel toimub salvestus gammakaameraga. Ooteajal võite isotoopdiagnostika osakonnast lahkuda. Salvestuse ajal peate lamama liikumatult salvestuslaual, gammakaamera on Teile väga lähedal, et piltide kvaliteet ja täpsus oleksid võimalikult head. Isotoopuuringu jaoks pole tavaliselt vaja lahti riietuda, salvestatavast piirkonnast tuleb siiski eemaldada kõik metallesemed.

Isotoopuuringut võib teha ka lastele, radioaktiivse aine annus arvestatakse täpselt välja lapse kaalu järgi.

Uuringu järel

Pärast uuringut on soovitatav tavalisest rohkem vett juua, see aitab uuringuaine kehast välja viia.

Laste kaasavõtmist uuringule ei soovitata, samuti peaksite uuringu päeval vältima lähedast kontakti lastega. Näiteks ei tohi hoida last süles või enda lähedal üle poole tunni, nii saate last kaitsta kiirguse eest.

Infoleht on võetud Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

 

 

Äripäev
20. May 2016, 11:17
Vaata EST või RUS arhiivi