Intravenoosne urograafia

Intravenoosne urograafia on radioloogiline uuring, mille käigus saadakse ülevaade neerudest, kusejuhadest ja kusepõiest.

Uuringu näidustused

Intravenoosset urograafiat kasutatakse neeruvaagnate ja -karikate ning kusejuhade ehituse ja asetsuse väljaselgitamiseks, samuti verikusesuse, häguse uriini ja korduvate kuseteede põletike põhjuste väljaselgitamiseks. Neerukasvajate diagnostikaks on intravenoosne urograafia väheinformatiivne. Erakorralise intravenoosse urograafia näidustuseks võib olla äge kõhuvalu, mille põhjusena kahtlustatakse neerukive.

Uuringu vastunäidustused

Uuringut ei saa teha, kui patsient on ülitundlik joodi suhtes. Ka halvenenud neerufunktsiooni korral, kui neerude filtreerimisvõime on langenud, peaks uuringu vajalikkust põhjalikult kaaluma. Vastunäidustuseks on ka rasedus, eriti selle kolm esimest kuud.

Ettevalmistus uuringuks

Erakorralise uuringu puhul ettevalmistust ei tehta. Enne plaanilist uuringut on vaja soolestik ette valmistada, kuna liigsed soolegaasid mõjutavad uuringu käigus tehtavate röntgeniülesvõtete kvaliteeti ja uuring võib jääda tegemata.
• Uuringueelse päeva õhtul pärast kl 18 ei ole enam soovitatav süüa.
• Uuringueelsel päeval jooge umbes 2 liitrit gaseerimata vedelikku.
• Uuringupäeva hommikul, 2-3 tundi enne uuringut jooge 1 klaas mõru teed või vett ja sööge 1-2 kuivikut. Ärge nälgige!
• Jätkake tavapäraste ravimite tarvitamist (nt südame- ja vererõhuravimid, diabeediravimid) arsti ettekirjutuste kohaselt.
• Jälgige, et saaksite tühjendada soolestiku uuringueelse päeva õhtul või hiljemalt uuringupäeva hommikul.
• Kui Teil on kalduvus kõhukinnisusele, sööge 2-3 päeva jooksul enne uuringut vedelat jäägivaba toitu (nt selged supid, puljong, kuivikud). Jooge rohkelt vedelikku, umbes 2 l päevas. Vajaduse korral kasutage soole tühjendamiseks kõhulahtisteid, nt 4 tbl Bisacodyli suukaudu või 5 ml Microlaxi pärasoolde.

Uuringu käik

Enne uuringu teostamist küsitletakse patsienti joodiallergia väljaselgitamiseks. Esmalt tehakse ülesvõte ilma kontrastaineta lamava patsiendi kõhupiirkonnast. Seejärel paigaldatakse veenikanüül, mille kaudu viiakse veeni kuni 50 ml kontrastainet. Kontrastaine eritub vereringest neerudesse, sealt edasi uriiniga kusejuhadesse ja kusepõide. Röntgeniülesvõte tehakse vahetult pärast kontrastaine süstimist, seejärel tehakse 15-minutiliste intervallidega veel 2-3 röntgeniülesvõtet. Uuring kestab 45–60 minutit. Uuringu lõpus veenikanüül eemaldatakse. Kontrastaine võib tekitada kuumatunnet ja mõru (joodi) maitset suus. Nähud mööduvad paari minutiga. Pärast uuringut on soovitatav rohkelt juua, et kontrastaine organismist kiiremini väljuks. Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge palun oma raviarsti või õe poole.

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn
Infotelefon: 666 1900 www.itk.ee

Infoleht on võetud Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
20. May 2016, 10:10
Vaata EST või RUS arhiivi