Hüperkolesteroleemia ja dieet

Hüperkolesteroleemi ravimisel peaks ravimite määramisele eelnema või sellega kaasnema toitumisalane nõustamine/dieetravi, mille otsustab arst. Vere normist suurema kolesteroolisisalduse vähendamine 1% võrra vähendab südamehaiguste riski 2% võrra.

Dieedi osa haiguse ravis

Dieetravi pole ainult üldiste soovituste jagamine, vaid koos patsiendiga menüüde koostamine, toitumise olukorra uuring (päevikute pidamine ning analüüs) ning sekkumise suunamine ja jälgimine. Maakondade südametervise kabinettides ning Tallinna Lipiidikeskuses ja Tartu Ülikooli Kliinikumi lipiidikeskuses teevad selle töö ära lipidoloogiaalast koolitust saanud spetsialistid.

Eesti Kardioloogia Instituudis läbiviidud uurimuse andmetel on 30-40% keskealistel elanikel vere kolesteroolisisaldus mõõdukalt suurenenud (5,2-6,5 mmol/l) ja 20-30%-l tunduvalt suurenenud (üle 6,5 mmol/l).

Vere   normist   suurema   kolesteroolisisalduse   vähendamine   1%   võrra   vähendab südamehaiguste riski 2% võrra. Piltlikult võib seda väljendada näitega, et kui suudame vere kolesteroolisisaldust vähendada kasvõi 10% võrra (240 mg-lt 216 mg-le), siis südamehaiguste risk väheneb tervelt 20%.

 

Vere kolesterooli ja selle fraktsioonide sisalduse normist kõrvalekalduvad

 parameeter  piiripealne (riski) väärtus    normist kõrvale kalduv väärtus  
 Üldkolesterooli sisaldus  5,2-6,2 mmol/l  200-239 mg/dl    >6,2 mmol/l >6,5 mmol/l >240 mg/dl >250 mg/dl  
 LDL-kolesterooli sisaldus  3,4-4,0 mmol/l   130-159 mg/dl   >4,0 mmol/l   >160 mg/dl 
HDL-kolesterooli sisaldus  0,9-1,1 mmol/l   

35-40 mg/dl

 <0,9 mmol/l <35 mg/dl

 Toiduainete mõju hüperkolesteroleemiale

Epidemioloogilised ja kliinilised uuringud on näidanud, et rasvade, eriti küllastatud rasvhapete (KRH) suur tarbimine seostub kolesterooli (nii LDL- kui HDL-kolesterooli) sisalduse suurenemisega vereplasmas. Seejuures on palmitiin ja müristiinhape (Cl6, C14) kõige tugevama kolesteroolisisaldust suurendava toimega, steariinhape (C18) ja lühema   süsinikuahelaga   (CIO)   rasvhapped   on   aga   nõrgema   toimega   või   ilma kolesteroolisisaldust suurendava toimeta.

Tuleb rõhutada, et küllastamata rasvhapped vähendavad üldkolesterooli sisaldust (teatud määral ka HDL-kolesterooli sisaldust) vereplasmas juhul, kui nendega on asendatud küllastatud rasvade liigsus.

Kui polüküllastamata rasvhapete (PKRH) kolesteroolisisaldust vähendav toime on ammu teada, siis monoküllastamata rasvhapete (MKRH) kohta (mida leidub eriti rikkalikult C18 : l oliivi- ja rapsiõlis) pole seisukohad lõplikud.

PKRH ja KRH suhe (P : K) on soovitatavalt 0,5-1,0, liiga suureks (üle 1,5) ei soovitata seda muuta, kuna liiga suure PKRH hulga korral toidus on leitud teatud ohtusid (HDL-kolesterooli sisalduse vähenemine, vähirisk). Ka eri PKRHde toime on erinev. On teada, et ?-6 PKRH-d vähendavad üld- ja LDL-kolestrooli sisaldust veres, ?-3 PKRH-d (mida leidub   rikkalikult   kalaõlis   ja   mereloomade   rasvas) seostatakse   rohkem   HDL-kolesterooli sisalduse suurenemisega ja trombide tekke pidurdamisega ning seetõttu väiksema haigestumisega südamehaigustesse, kuid otsesed seosed hüperkolesteroleemia vähendamisega pole lõplikult selged ja näiteks suurema kasutuse korral (kapslites) on kardetud ebasoovitavaid kõrvalefekte (veritsemine).

Monoküllastamata rasvhapped (MKRH) vähendavad üld- ja LDLkolesterooli sisaldust, mõjutamata HDL-kolestrooli sisaldust, ja sedagi ainult siis, kui nendega on asendatud liigne KRH kogus. Kui aga MKRH-dega on asendatud süsivesikud, siis ei mõjuta see kolesteroolisisaldust soodsas suunas.

Teatud ohtu kätkevad hüdrogeniseeritud, st tööstuslikult muudetud rasvad. Transrasvhappete,   mis   on küllastamata   rasvhapete   hüdrogeniseerimisel   tekkinud geomeetrilised isomeerid, hulk margariinides, kastmetes ja salatiõlides võib ulatuda 10-30%-ni, kuid naturaalsetes loomsetes rasvades (võis, loomarasvas) ei ületa see 2-7%.

On kindlaks tehtud, et päevased tarbitud kogused ei ole tavaliselt nii suured, et võiksid mõjutada vere kolesteroleemiat, mis aga ei välista nende isomeeride käsutamise muid negatiivseid efekte.

Toidu   kolesterooli   hulk   koguses   150-300   mg /1000   kcal   suurendab   vere kolesteroolisisaldust (ka LDL-kolesterooli), seejuures iga 100 mg/1000 kcal suurendab LDL-kolesterooli sisaldust 8-10 mg/dl. Individuaalne tundlikkus või resistentsus toidu kolesterooli   vastu   on   olemas,  kuid   seda   on   raske   kindlaks   teha,   mistõttu   toidu kolesterooli tarbimist tuleb arvesse võtta igasuguse hüperkolesteroleemia ravis.

Toidu kiudainete (puu- ja köögiviljad, teraviljad ning oad) vere kolesteroolisisaldust (just LDL-kolesterooli, mitte aga HDL-koIesterooli) vähendav toime on ilmne. Eriti efektiivsed   on   veeslahustuvad   kiudained   (kaeras   sisalduvad   kiudained,   pektiinid puuviljades   ja   marjades,   teised   kiudained),   vähemefektiivsed   on   tselluloos, hemitselluloos köögiviljades, kliid. Kiudaineterikas toit aitab kaasa soolemotoorikale ja kolesterooli   eritamisele   organismist   ning   pidurdab enterohepaatilist   ringkäiku.

Kiudainete soodne efekt avaldub koos üldise toitumistüübiga, st kas süüakse rohkem taimseid või loomseid toite.

Taimsed   produktid   on   kasulikud   seetõttu,   et   neis   sisaldub   palju   liitsüsivesikuid (põhiliselt glükogeeni), mille kalorsus on rasvade või puhta suhkruga (glükoosiga) võrreldes madal, ning lisaks liitsüsivesikutele ka rikkalikult mineraalaineid, vitamiine ja kiudaineid.   Samuti   mõjub   kolesterooli   ainevahetusele soodsalt   taimsete   valkude saamine taimsetest produktidest (eriti ubadest, hernestest, pähklitest, kartulist, tatrast, herkulost ja teistest teraviljadest), millega koos tavaliselt väheneb ka toidu rasva üldhulk ning paraneb loomsete ja taimsete rasvade suhe. Soovitatav on, et valgud annaksid 12-14% kalorsusest.

Eestlaste toit on olnud siiani loomsete valkude poolest küllalt rikas. Vaesemates peredes aga võib loomseid valke vajaka jääda, mistõttu odavamate taimsete valgurikaste produktide (nagu oad, herned, tatra- ja herkulopudrud, aga   ka   kartul)   oskuslik   kombineerimine   piimaga   aitab   saada   kätte   vajaliku kombinatsiooni aminohappeid.

Vitamiinide ja mineraalainete toimet on raske üldisest toidu koostisest eristada, kuid suurearvulised uuringud on näidanud, et näiteks C- ja E-vitamiinil on tähtis osa vere kolesteroolisisalduse normaliseerimisel ja LDL-kolesterooli kaitsmisel oksüdatsiooni eest.

Mõõdukas ja regulaarne alkoholitarbimine normaliseerib vere kolesterooli fraktsioonide vahekorda, suurendades HDL-kolesterooli hulka ja pidurdades seega ateroskleroosi arengut. Alkoholil on ka väike diureetiline toime.

Kohvijoomise osas on kirjanduses vasturääkivused. Mõnes uuringus (nt Framingham Study) ei leitud korrelatsiooni vere lipiidisisaldusega. Väga ohter kohvijoomine, nagu Põhjamaades, tõstis aga uuringuandmetel vere kolesteroolisisaldust. Sageli kaasneb kohvijoomisega ka muid riskitegureid, nagu suitsetamine, ülekehakaal, kõrge vererõhk jt. On teada, et nendel, kellel on eelsoodumus ateroskleroosiks, põhjustab rohkem kui 2-3 tassi kohvi joomine päevas kolesteroolisisalduse suurenemise, võrreldes nendega, kes kohvi ei joo. Ei ole leitud aga seoseid tee, koola jt kofeiini sisaldavate jookidega. On kindlaks tehtud, et palju oleneb ka kohvi valmistamisviisist. Keetmisega valmistatud kohvi joomise korral suureneb vere kolesteroolisisaldus, filtreeritult, st masinakohvi korral, aga mitte. Seega, terve inimene võib kohvi juua, kui inimesel on aga kõrge vererõhk või mõni muu südame-veresoonkonna haigus, siis pole soovitatav juua üle 1-2 tassi päevas.

Toidu   osa   hüperkolesteroleemia   ravimisel   tuleb   käsitleda   sõltuvalt   eelnevatest loidutavadest, kolesteroolisisaldusest ja selle kõrvalekallete kestusest, pärilikust foonist, kaasuvatest haigustest (hüpertensioon, diabeet, neeru- ja maksahaigused), aga ka teistest riskiteguritest (suitsetamine, kehaline alakoormatus).

Dieetravi põhimõtted hüperkolesteroleemia puhul

Kolm viisi suurenenud kolesteroolisisalduse vähendamiseks:

ÜLDSKEEM DIEEDI RAKENDAMISEKS ON JÄRGMINE:

• Kui l astme dieet ei ole 3 kuu jooksul avaldanud mõju hüperkolesteroleemiale, tuleb üle minna rangemale, II astme dieedile. l astme dieet vähendab tavaliselt kolesterooli sisaldust 5-35 mg/dl.

•Samuti   tuleb   rakendada II   astme   dieeti   siis, kui   patsiendil   on   väga   suur LDLkolesterooli sisaldus ning diagnoositud südame koronaarhaigus. II astme dieet vähendab tavaliselt kolesteroolisisaldust 10-50 mg/dl.

•Kui arst otsustab medikamentoosse ravi käsuks, ka siis on soovitatav seda igal juhul toetada dieediga

I ASTME KORRAL ON SOOVITATAVAD JÄRGMISED PÕHIMÕTTED:

• Ainult 8-10% toidu kalorsusest võivad anda küllastatud rasvhapped (KRH).

• Soovitatav polüküllastamata ja küllastatud rasvhapete (PKRH, KRH) suhe on 0,5-1,0.

• Rasvade koguhulk toidus ei tohi ületada 30% kalorsusest.

• Toidu kolesteroolisisaldus ei tohi ületada 300 mg päevas.

• Toidu kalorsus peab olema kehakaalu normaliseeriv, kuid tööks ja tegevuseks piisav.

• II ASTME DIEEDI KORRAL SOOVITATAVAD JÄRGMISED PÕHIMÕTTED:

• Küllastatud rasvade kogust tuleb vähendada alla 7% toidu kalorsusest.

• Rasvade koguhulk toidus ei tohi ületada 30% kalorsusest.

• Kolesterooli hulka toidus peab piirama alla 200 mg päevas,

• Toidu kalorsus peab olema normkaalu jaoks piisav.

• Muud soovitused on samad, mis I astme dieedi korral.

Liigse kehamassi kaotamine vähendab LDL-kolesterooli sisaldust ning suurendab HDL-kolesterooli sisaldust.

Kehamass on üheks kõige olulisemaks verelipiidide sisaldust määravaks teguriks.

Rahvusvaheliste   juhendite   alusel   peetakse   kehamassiindeksi   (KMI),   optimaalseks väärtuseks 20-25. Aktsepteeritavaks (sekkumist mittevajavaks) loetakse KMI, mis ei ületa 27.

Kaalulangetamise     programm     koosneb     kehalise     aktiivsuse     suurenemisest    ja dietoloogilistest meetmetest ning korrigeerib verelipiidide kontsentratsiooni. Kehakaalu langetamise optimaalne tempo on 0,5-1,0 kg nädalas.

Dieedi kestuse ja lõppeesmärgi osas lepivad arst ja patsient kokku.

Regulaarsed kehalised harjutused on üks osa tervest eluviisist; need avaldavad nii otsest kui ka kaudset normaliseerivat mõju vere lipiidisisaldusele – kehaline koormus aitab suurendada HDL-kolesterooli hulka. Kehaliste harjutuste liigi, intensiivsuse ja pikkuse üle tuleb otsustada individuaalselt, kuid kõigile on soovitatav 30-45 min jooksul 3-4 korda nädalas mõõduka koormusega liikumine - kure käimine, ujumine, sörkjooks, jalgrattasõit,   suusatamine,   uisutamine.   Väheliikuvad   eakad   inimesed   ja   südame-veresoonkonna patoloogiaga inimesed peaksid kehalisi harjutusi alustama pikkamööda, südame-veresoonkonna patoloogia korral EKG kontrolli all (koormustest).

Soovitused dieedi rakendamiseks hüperkolesteroleemia korral

• Süüa liha kuni 3-4 korda nädalas, eelistades lahjat tailiha, eriti kana- ja looma liha ning vältides rasvase sealiha ja subproduktidega liialdamist.

• Eemaldada lihalt nähtav rasv ja kanalt nahk, valmistada liha keetes (puljongilt koorida rasv) või grillides, praevardas, fooliumis või teflonpannil küpsetades.

• Loobuda   rasvas   praetud   küpsetistest   (nt   praekartulid,   pannkoogid,   rasva- pirukad, friikartulid jt).

• Süüa sagedamini käia   (2-3 korda nädalas),   eelistatult mitte rohkes rasvas praetuna.

• Leivale määrimiseks võib või asendada või ja taimeõli seguga või pehmete margariinidega, mis on kolesteroolivabad ja madalama rasvasisaldusega.

• Valida täispiima asemel vähese rasvasisaldusega piim ja tarvitada teisi lahjasid piimatooteid (pett, jogurt, lahja kohupiim, väikese rasvasisaldusega juustud), juust, koor ja kondenspiim asendada piima ja kohupiimaga.

• Mitte süüa üle 2-3 muna (munakollase) nädalas.

• Kolesterooli   hulga   vähendamiseks   toidus   vältida   kalamarja,   munakollaste (munapulbri),   subproduktide  (eriti   maksa)   ja   suure kolesteroolisisaldusega juustudega liialdamist.

• Toitu   valmistades   käsutada   valikuliselt   küllastamata   ja   monoküllastatud rasvhapete rikkamaid taimeõlisid, mitte loomseid rasvaineid.

• Köögiviljatoitudes   mitte   käsutada   rasvu   ja   rasvast liha,   sest   köögiviljad absorbeerivad endasse rasva n-ö varjatud kujul.

• Süüa iga päev vähese taimeõliga köögiviljasalateid, tavalised salatite kastmed (koor, majonees) on liiga suure rasvasisaldusega, need asendada äädika, veini, jogurti, maitsetaimede, sidrunimahla jt lisanditega.

• Taimeõlid ja margariinid on küll kolesteroolivabad, aga see ei tähenda, et neid võiks piiramatult süüa, kuna need annavad liigseid kaloreid ja antioksüdantide vaeguse korral toidus võivad lipiidide peroksüdatsiooni tõttu hoopis kahjulikult mõjuda veresoontele.

• Või ja margariin olgu enne leivale määrimist pehmed ja soojas hoitud, siis kulub vähem.

• Piirata suhkru tarbimist, kondiitritoodete ja maiustuste söömist.

• Eelistada leiba ja sepikut ning putrudest tatra- ja kaerahelbeputru.

• Suurendada   jämejahu   ja   täisteraleiva   osa   toidus,   siis   suhkru   osa   väheneb iseenesest.

• Süüa iga päev kartulit, köögi- ja puuvilju ning marju, osa ka toorelt; mitte ära visata vitamiine koos keeduveega; eelistada aurutamist ja mikrolaineahjus kiiret kuumutamist.

• Süüa rohkem teraviljasaadusi, ube, herneid, kartulit, köögivilju, pähkleid ning oskuslikult kombineerida neid piimaga, mis suurendab taimsete valkude hulka ning parandab nende vahekorda loomsete valkudega. Süüa rohkelt naturaalseid antioksüdante (flavonoidide), mille allikaks on puu- ja köögiviljad (eriti õunad ja sibulad)   ja   tee   (eriti roheline,   vähem   must   tee).   Süüa   rohkelt   kiudaineid sisaldavaid toiduaineid: pektiini on rikkalikult õuntes, kallerduvates marjades, ubades, kaerahelvestes ja paljudes köögiviljades; tselluloosi jt mitteimenduvaid toidukiudaineid on täistera- ja jämejahutoodetes, müslisegudes, nisukliides, ubades,   hernestes,   kapsas   ja   teistes   köögiviljades.

   Mitte   lisada   soola valmistoidule, piirata konservide, suitsutatud ja soolatud toiduainete käsutamist.

• Oakohvi juua ainult filtreeritud kujul ja mitte üle 2 tassi päevas. Kui käsutatakse alkoholi, siis peab selle hulk olema mõõdukas gatud drink, klaas veini või väike õlu). Toituda regulaarselt (mitte alla 3 korra päevas).

• Toidu   ostmisel   lugeda   etiketilt,   kui   suur   on   ostetava   toiduaine   rasva-, kolesterooli- ja soolasisaldus.

• Kui on rasvasem toit, siis serveerida korraga väike portsjon; portsjonit on soovitatav   suurendada   puu-   ja   köögivilja   või   muude lisandite   osa suurendamisega, nagu näeb ette nn taldrikureegel: 1/2 aedvilju, 1/4 kartulit, riisi või pastatooteid ning ainult 1/4 käia, kana või liha, mis on seejuures kõik valmistatud südamesõbralikul viisil.

Soole motoorika parandamise ning mikrofloora normaliseerimise, aga ka nõrga lahtistamise ning organismi puhastamise eesmärgiga võib käsutada magneesiumirikkaid mineraalvesi, gefilus't sisaldavaid jt tervisetooteid, biojogurteid, ravimteesid (sennat, paakspuukoort), kuivatatud puuvilju, või rakendada nn koormusvabu päevi, kus ühel või paaril päeval piirdutakse puhastava dieediga.

Infoleht on võetud Pärnu Haigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
20. May 2016, 16:02
Vaata EST või RUS arhiivi