Diabeetiku toitumine

Diabeedi ravi alus on õige toitumine koos piisava liikumise ja insuliin- või tablettraviga. Nõuanded toitumiseks on mõnevõrra erinevad sõltuvalt põetavast diabeedi tüübist.

Dieedi osa diabeedi ravis

Diabeediravi koosneb neljast tähtsast osast: dieet, ravimid, liikumine ja patsiendi koolitus. Ravi eesmärgiks on diabeedi hea kompensatsioon, mis tagab hea enesetunde ja aitab vältida tüsistuste teket.

Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud. Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endisest loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest.

Toitumisnõuetel on diabeedi eri tüüpide korral mõningaid erijooni.

I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravirežiimis tuleb tagada, et insuliiniannused, toidukogused ja liikumine oleksid omavahel kooskõlas.

II tüüpi suhkruhaigetele on sageli keskseks probleemiks liigne kehakaal, mistõttu toiduvaliku olulisim osa on toidukoguste sobiv piiramine. Seega eesmärgiks on vähendada ülekaalu ja ateroskleroosi riskitegureid. Kehakaalu vähendamisel ja kaalu säilitamisel on eriti oluline vältida rasvu, kuna neis sisaldub kõige enam energiat. Kõige sagedasemateks II tüüpi suhkurtõvega kaasnevateks probleemideks on kõrgenenud vererõhk ja vere suurenenud rasvasisaldus. Nende ravi aspektist on oluline pöörata tähelepanu toidurasvade kvaliteedile ja kogusele ning kasutatavale soola kogusele. Kui hoida söömine kontrolli all, vähendada kehakaalu ning hoida saavutatud tulemust ja suurendada liikumise osakaalu, võib II tüüpi diabeetik hakkama saada ilma ravimiteta või vähemalt lükkub medikamentoosse ravi alustamine märgatavalt edasi. Kuigi hiljem peab siiski tablett- ja /või insuliinraviga alustama, jääb söömise kontroll ikka võtmepositsioonile.

Toiduainete mõju

Toidus sisalduvate toitainete hulka kuuluvad süsivesikud, rasvad ja valgud. Peale selle sisaldavad toiduained oma koostises veel mineraalaineid, vitamiine ja vett. Dieedi valikul peab arvestama toidu mõju vere suhkrusisaldusele. Veresuhkru sisaldus sõltub eelkõige toiduga saadud süsivesikutest. Seega on toitumise põhieesmärgiks sobiva koguse süsivesikute tagamine.

Päeva jooksul sobivates kogustes süsivesikute söömisel on see eelis, et see tasandab veresuhkru kõikumisi ning väldib veresuhkru sisalduse liigset vähenemist. Kuid valesti toitumine võib põhjustada ka veresuhkru sisalduse suurenemist, mille tagajärjel tekib ketoatsidoos (I tüüpi diabeetikutel) ja mille lõpptulemuseks võib olla koomaseisund. II tüüpi diabeetikutel on oma insuliinieritus alles, seega neil ketoatsidoosi ei teki. Kuid suure veresuhkru sisalduse (20-30 mmol/l) korral võib tagajärjeks olla tõsine vedelikutasakaalu häire ja teadvuse kadu (mitteketootiline kooma).

Suured veresuhkru sisalduse kõikumised võivad põhjustada pikaajalises perspektiivis tõsiseid kroonilisi tüsistusi (nt nägemise halvenemine kuni pimedaksjäämiseni, veresoonkonna ja neerude kahjustused). Seega ongi oluline diabeetikutel jälgida toitumist kogu elu jooksul.

Dieedi koostamise põhimõtted

Organismi normaalseks toimimiseks on vajalik tagada toidust saadavate toitainete vajalik kogus ööpäevas.

Üldised soovitused diabeetikule tasakaalustatud toitumiseks

  • Valgu lähteallikaid - juustu, vorsti, liha, kala, piima - tuleb süüa mõõdukalt suure rasvasisalduse tõttu. Eelistada tuleb lahjat kanaliha ja kala (ilma nahata).
  • Piimast ja piimatoodetest tuleb valida väherasvaseid ja rasvata tooteid.

Päeva jooksul ei soovitata piima, keefirit ja petti juua üle 0,5 liitri. Juustudest ja vorstidest tuleb eelistada väiksema rasvasisaldusega sorte.

  • Muna (just munakollast) ei ole soovitatav süüa iga päev suure kolesteroolisisalduse tõttu.
  • Loomsed rasvad tuleks asendada taimsete rasvadega (toiduõliga), mis tuleb arvestada kogu päeva toiduga saadud rasvasisalduse hulka.
  • Toiduks tarvitada rohkelt kiudaineterikkaid toiduaineid (täisteratooteid, aedvilju, puuvilju), kuid tuleb arvestada täisteratoodete, puuviljade ja marjade süsivesikutesisaldust. Puuvilju ja marju võib süüa ka vaheeineks, kuid korraga mitte üle 100 grammi.
  • Enne muud toitu on soovitatav süüa toorsalatit (just värsket kapsast), mis tekitab täiskõhutunde ja sisaldab vähe süsivesikuid.
  • Teraviljatooteid ja kartulit tuleb süüa mõõdukalt suure süsivesikutesisalduse tõttu. Võrreldes teiste tangainetega suurendab manna kõige kiiremini veresuhkru sisaldust.
  • Janu korral võib juua vett, mineraalvett või teed, mis ei anna süsivesikuid.
  • Naturaalne mahl (100%, ilma suhkruta) on soovitatav lahjendada veega. Naturaalsest mahlast saadud süsivesikud tuleb arvestada ööpäevase süsivesikute koguse hulka. See on probleem eelkõige II tüüpi diabeedi puhul. Diabeetikutele on keelatud magusad veinid ja liköörid. Teisi, suhkrut mittesisaldavaid alkohole võib tarvitada piiratud koguses. Kangete alkoholide (alkoholisisaldus 35-40% ja rohkem, nagu viin, rumm, džinn, konjak, brändi) ühekordne annus ei tohiks ületada 100 ml ning lahjemate alkoholide (kuiv vein) annus 300 ml.

Diabeetikud peavad tähelepanu pöörama alkohoolsete jookide tarvitamisele, sest alkohol sisaldab samuti süsivesikuid ja on põledes kaloriallikas (k.a õlu).

Diabeetiku toitumise põhimõtted

Diabeetiku toit ei erine tavalisest toidust. Kaloraaž ja toitained on iga päev stabiilsed vastavalt diabeetiku individuaalsetele vajadustele. Toit jagatakse 5-6 toidukorraks, kusjuures süüa tuleks iga 2,5-3 tunni tagant, mis väldib veresuhkru sisalduse suurenemist ja kõikumist suurtes piirides.

Täpsed ja konkreetsed dieetravisoovitused annab igale diabeetikule individuaalselt tema raviarst või diabeediõde. Dieet sõltub diabeedi tüübist, veresuhkru sisaldusest, kehakaalust, füüsilisest koormusest, päevarežiimist ja diabeedi ravist.

Toitumine haiguste puhul

Kõik palavikuga kulgevad haigused ja viirushaigused suurendavad veresuhkru sisaldust ning võivad põhjustada ketoatsidoosi. Haigestumise puhul on soovitatav toidust välja jätta rasvased ja valgurikkad toidud. Tuleb süüa ainult süsivesikuid sisaldavaid toite vastavalt arsti või diabeediõe antud soovitustele.

Kui inimene oksendab või on teadvuseta, siis tuleb süsivesikuid vastavas koguses manustada 5-10% glükoosilahusega tilkinfusiooni teel. Veresuhkrut tuleb samuti mõõta tihedamalt, vajadusel iga paari tunni tagant. Tuleb arvestada, et ka stress võib suurendada veresuhkru sisaldust.

Eri toitainete roll

Süsivesikutest saadakse kõige suurem osa toiduenergiast. Veresuhkru sisaldus suureneb kiiresti pärast süsivesikuterikka toidu söömist. Kõige kiiremini suurendavad veresuhkru sisaldust suhkur, viinamarjasuhkur ja mesi.

Valgud sisaldavad energiat võrdselt süsivesikutega. Valgud on põhiline materjal uute rakkude moodustamiseks organismis. Iga inimene vajab olenevalt vanusest valku iga päev 1-1,5 grammi ühe kilogrammi normkehakaalu kohta. Lastel on võrreldes täiskasvanutega valgu vajadus suurem.

Valgurikastest toiduainetest soovitatakse diabeetikutele võimalikult vähese rasvasisaldusega tooteid, nagu rasvata või vähese rasvasisaldusega (kuni 2,5%) piima, petti, lahjat kohupiima, lahjat liha ja kala.

Neerukahjustuse puhul tuleb vähendada nii taimse kui loomse valgu hulka päevases toidus. Taimseid valke sisaldavad näiteks oad, herned, seened, pähklid, sojaoad. Loomseid valke sisaldavad liha ja lihatooted, kala, muna, juust, piim, piimasaadused.

Rasvad annavad võrreldes süsivesikute ja valkudega 2,5 korda rohkem energiat. Eelistada tuleks taimseid rasvu, sest need ei suurenda vere kolesteroolisisaldust. Loomsetes rasvades sisalduvad küllastatud rasvhapped aga suurendavad vere kolesteroolisisaldust ja soodustavad seega ateroskleroosi teket. Kuna diabeedihaigeil tekib veresoonte endoteeli kahjustus kergemini kui mittediabeetikutel, siis areneb neil ka ateroskleroos kergemini.

Üks osa rasvadest on silmaga nähtavad rasvad, nagu või, taimeõli, rasvane liha, pekk.

Teine osa rasvadest on nn peitrasv, mida silmaga ei näe. Peitrasva sisaldavad rasvane juust (eriti sulatatud suust), rasvane liha (sealiha, broiler), rasvane piim ja keefir ning rasvased piima- ja lihatooted (rasvane keeduvorst, suitsuvorst, sardellid, rasvased viinerid), rasvane kala. Kuna peitrasv ei ole silmaga nähtav, siis on seda toidus raske hinnata ja inimene võib saada toiduga üleliigselt energiat, mida ta ei kuluta ööpäevas ära

Kiudained ei imendu soolestikust, mille tõttu aeglustub süsivesikute imendumine ja seega ka veresuhkru sisalduse suurenemine. Kiudained mõjuvad soodsalt ka sooletegevusele ja tekitavad täiskõhutunde. Kiudaineterikkad toidud on soovitatavad kõikidele diabeetikutele. Kiudaineterikkad toidud: aedviljad, puuviljad, marjad, täisteratooted (NB! Puuviljade, marjade, kartuli ja täisteratoodete puhul tuleb arvestada nende süsivesikusisaldust).

Suhkruasendajad

Diabeetikud ei pea täielikult loobuma suhkrust ja magusast, kui veresuhkru sisaldus ja kehakaal on normaalsed ning kui need ei mõjuta veresuhkrut ja kehakaalu ebasoodsas suunas. Mõnes mõttes on suhkruasendajad eelistatumad, sest veresuhkru sisalduse suurenemine on pärast nende tarvitamist aeglasem võrreldes tavalise suhkruga. Tuleb silmas pidada, et diabeetikute tooted sisaldavad ka veresuhkru sisaldust suurendavaid suhkruasendajaid ja nende kogus tuleb arvestada üldkaloraaži hulka. Seda soovitust peavad eriti silmas pidama II tüüpi diabeetikud.

Veresuhkru sisaldust suurendavate suhkruasendajate energiasisaldus on 4 kcal/1 g, mille tõttu need ei sobi ülekaalulistele inimestele. Kui veresuhkru sisaldus on normis, siis täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid suhkruasendajaid päevas kasutada 30-40 grammi, lastel 0,5 grammi normkehakaalu l kilogrammi kohta.

Täiskasvanud diabeetikutel on lubatud veresuhkru sisaldust mitte suurendavaid suhkruasendajaid kasutada päevas kuni 10 tabletti. Lastel ja rasedatel ei soovitata kasutada sahhariini, tsüklamaati ja asesulfaami.

Infoleht on võetud Pärnu Haigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
20. May 2016, 15:14
Vaata EST või RUS arhiivi