Bipolaarne häire

Bipolaarne häire on seisund, mille all kannatajal esinevad suured meeleolu kõikumised sügavast depressioonist ekstreemse rõõmu ja ülevustundeni. Bipolaarset häiret nimetati varasemalt maniakaal-depressiivseks häireks.

Bipolaarne häire erineb suuresti sellest, mida me tavaliselt meeleolumuutuse all silmas peame. Bipolaarse häire korral esinevad seisundid on järgmised:
•    Madaldunud meeleolu ehk depressiivne seisund - inimesel on tugevad depressiooni sümptomid.
•    Kõrgenenud meeleolu ehk maniakaalne seisund - inimene tunneb ekstreemset rõõmu ja ülevustunnet, kõrgenenud energia taset ja impulsiivsust.
•    Vahelduvad episoodid - mõlemad seisundid vahelduvad.

Uuringud on tuvastanud, et bipolaarset häiret on mingil eluperioodil kogenud üks inimene sajast. Keskmine vanus haigestumisel jääb vahemikku 17-21 eluaastat. Tegevuse häiritus võib olla enam väljendunud nendel, kes haigestuvad enne 19-aastaseks saamist, kuna varane algus takistab sageli edasist hariduse omandamist, karjääri ning sotsiaalset arenemist. Haigestuvad nii mehed kui naised.

Bipolaarse häire alatüübid

I tüüp
Esineb üks maniakaalne episood, mis kestab kauem kui üks nädal. Mõnel inimesel ongi ainult maniakaalsed episoodid, kuigi enamustel esinevad siiski mõlemad variandid. Ravimata maniakaalne periood võib kesta 3-6 kuud, ravimata depressiivne periood kauem, 6-12 kuud.

II tüüp
Esineb rohkem kui üks raske depressiooni periood ja kergem maania periood. Seda nimetatakse ka hüpomaaniaks.
Kiiresti vahelduvad bipolaarse häire tsüklid
Esineb enam kui 4 meeleolumuutuse episoodi aasta jooksul. See võib esineda nii I kui II tüübi puhul.

Tsüklotüümia
Püsiv meeleolu kõikumine, mis hõlmab suurt arvu kergeid depressiooni ja meeleolu tõusu perioode, millest ükski pole küllalt raske või kestev, et vastata bipolaarse meeleoluhäirele. Tsüklotüümiast võib välja kujuneda bipolaarne häire või depressioon.

Mis põhjustab bipolaarset häiret?
Lõplikult seda veel ei teata, aga senised uuringud kinnitavad järgmist.
•    On leitud, et bipolaarse häire riskiteguriks on geneetiline soodumus, mitte valest kasvatusest tingitud meeleolude kõikumine.
•    Põhjuseks loetakse häireid sellistes ajusüsteemides, mis kontrollivad meie meeleolu. See seletab ka ravimite tõhusat toimet.
•    Mõnikord esineb bipolaarseid episoode stressirohke kogemuse järgselt või kehalise haiguse korral.

Mis tunnet bipolaarne häire tekitab?
See oleneb, mis suunas meeleolu häirunud on.

Depressiivne periood

Paljud inimesed kogevad aeg-ajalt depressiooni. See võib meie elus isegi aidata ära tunda ja lahendada mõningaid probleeme. Kuid bipolaarse häire korral on depressiooni sümptomid veelgi rohkem väljendunud, ajaline kestvus on kauem ja tegelemine tavapäraste toimingutega on muutunud raskeks või lausa võimatuks. Võib märgata järgmisi muutusi.

Emotsionaalsed muutused
•    Kurbuse tunne, mis ei kao.
•    Kõrgenenud nutuvalmidus.
•    Huvi kadumine asjade vastu.
•    Huvi kadumine naudingute vastu.
•    Enesekindluse kaotus.
•    Tuntakse ennast kasutuna, ebaadekvaatse ja lootusetuna.
•    Ollakse enam ärritunud kui tavaliselt.
•    Enesetapumõtted.

Mõttemustri muutused
•    Ei suudeta mõelda lootusrikkalt ja positiivselt.
•    On raskusi langetada ka lihtsaid otsuseid.
•    Keskendumisraskused.

Füüsilised muutused
•    Isu- ja kaalukaotus.
•    Raskusi magamajäämisel.
•    Ärkamine varem kui tavaliselt.
•    Suur väsimuse tunne.
•    Kaalutõus.
•    Kõhukinnisus.
•    Kaob huvi seksi vastu.
•    Kehalised kaebused (nt. iiveldus, surinad kehas jne).

Käitumismuutused
•    Raskusi alustada või lõpetada tegevusi, isegi igapäevaseid majapidamistöid.
•    Teistega kontakti astumise vältimine.

Maania periood

Maania on äärmuslik heaolu tunne, ekstreemne energia ja optimism. See võib olla nii intensiivne, et mõjutab inimese mõtlemist, otsustusi ja hinnanguid. Inimene usub veidraid asju, teeb ebaadekvaatseid otsuseid ning käitub piinlikult, kahjulikult ja aeg-¬ajalt ka ohtlikul viisil. Nii nagu depressioonigi puhul, võib maania perioodis olla raskendatud adekvaatne toimetulek oma eluga, mõjutades nii suhteid kui tööd. Kui maania periood ei ole nii äärmuslik, siis nimetatakse seda hüpomaaniaks. Maania puhul võib märgata järgmisi muutusi.

Emotsionaalsed muutused
•    Inimene on üliõnnelik ja põnevil.
•    Ärritunud nende inimeste vastu, kes ei jaga tema emotsiooni ja vaateid.
•    „Tähtsust täis" tunne.

Mõttemustri muutused
•    Inimene on täis uusi ja põnevaid ideid.
•    Liikumine kiiresti ühelt ideelt teisele.
•    Häälte kuulmine, mida teised ei kuule.

Füüsilised muutused
•    Pidev energiavool, kiire füüsiline liikumine ühest kohast teise.
•    Suutmatus või tahtmatus magada.
•    Suurem huvitatus seksist.

Käitumise muutused
•    Tehakse plaane, mis on ebarealistliku või suurejoonelised.
•    Tavatu käitumine.
•    Kiire kõnepruuk - teistel on raskusi kõnest arusaamisega.
•    Tehakse otsuseid hetke ajel, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed.
•    Hoolimatu rahakulutamine.
• Kriitiline suhtumine teistesse inimestesse, ka pereliikmetesse, kes ei poolda haige tegevusi.

Isegi pereliikmed ja tuttavad ei pruugi kergekujulise maania episoodi ära tunda siis, kui see esineb esimest korda. Maania all kannatav inimene võib isegi solvuda, kui keegi tema teistmoodi käitumisele tähelepanu pöörab. Päev-päevalt läheb olukord hullemaks ja haige kaotab teiste inimeste silmis lugupidamise, väärikuse ja toetuse.

Psühhootilised sümptomid
Kui maania või depressiooni sümptomid muutuvad väga raskeks, siis võivad avalduda ka psühhootilised sümptomid.

Maniakaalse episoodi korral on inimesel grandioossed uskumused endast ja maailmast. Inimene arvab, et tal on erilisi võimeid, on tähtsal missioonil või et teda on volitatud tegema kõike, mis pähe tuleb.

Depressiivse episoodi korral tunneb näiteks inimene endal süüd selles, et maailm on hukas või et ta on hullem kui keegi teine. Samuti võidakse arvata, et teda ennast ei olegi olemas.
Lisaks eespool mainitud ebatavalistele tõekspidamistele võib avalduda veel hallutsinatsioone, kus inimene kuuleb, haistab, näeb või tunneb midagi, mida reaalselt olemas ei ole.

Kahe episoodide vahelisel ajal võiks ju arvata, et inimene on terve, aga kahjuks paljudel juhtudel see nii siiski pole. Valdavalt on tegu siis kergema depressiooni perioodiga, kuigi inimesele endale tundub, et olukord on kontrolli all.

Ravi
Bipolaarse häire ravi nurgakiviks on farmakoteraapia. On mitmeid meeleolu stabilisaatoreid ja antidepressante, milledest psühhiaater valib välja sobiva. Ravi on tõhusam siis, kui koos farmakoteraapiaga rakendatakse veel lisaks psühhosotsiaalseid sekkumisi. Seega hea koostöö arsti, õe, kliinilise psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga on ravi eduka kulgemise juures olulise tähtsusega.

Kui inimesel on bipolaarse häire episood esimest korda, siis on raske ennustada, kui suur on tõenäosus sellele järgnevale episoodile. Sellel ajal ei pruugi inimene veel soovida ravimeid isegi siis, kui esimene episood oli raske ja häiris tugevalt inimese elu. Kui on tegemist juba teise episoodiga, on tõenäosus järgmisteks episoodideks suurem. See on viimane aeg pöörduda ravi saamiseks psühhiaatri poole.

Juhul kui naine on rase või plaanib pere juurdekasvu, tuleks kindlasti konsulteerida arstiga, et kaaluda kõiki poolt ja vastuargumente.

Mida saan ise bipolaarse häire korral ette võtta?

Enesekontroll
Õpi ära tundma oma meeleolu neid märke, mis võivad viia sind enesekontrolli alt välja. Varakult abi saades on võimalik vältida äärmuslike meeleolumuutusi nagu sügavalt depressiivseid või maniakaalseid episoode ning seeläbi ka haiglaravi. Päeviku pidamine võib olla abiks, et ära tunda neid asju elus, mis aitavad meelel püsida tasakaalus, kuid ka neid, mis seda ei tee.

Teadmised haigusest
Küsi arsti või õe käest oma haiguse kohta ja loe selle kohta tõenduspõhist kirjandust. Otsi võimalusi saada abi grupiteraapiast, loe eneseabiraamatuid. Niisiis uuri, loe ja õpi haiguse kohta, sest siis on kergem ennetada sügavamaid bipolaarse häire episoode.

Stress
Püüa vältida pingelisi olukordi, sest nendest tulenevalt võib vallanduda depressiooni või maniakaalseid episoode. Tõsi, kõiki stressi tekitavaid olukordi on võimatu vältida, kuid mõnda kergemat neist saab võtta kui õppetundi, kuidas olukorraga toime tulla nii, et ei vallanduks bipolaarse häire episoode. Vaja võib minna õe, arsti või kliinilise psühholoogi abi - küsi julgesti!

Suhted
Depressiooni või maania episoodid võivad põhjustada suuri pingeid sõprade ja pereliikmetega. Teinekord on vaja pärast episoode suhteid taastada. On oluline, et sul on vähemalt üks inimene, kellele saab toetuda ja keda saab usaldada. Kui tunned ennast hästi, siis proovi selgitada oma lähedastele haiguse iseloomu, et nad mõistaksid ja saaksid sind vajadusel toetada.

Aktiivsus
Püüa leida tasakaal tööl, kodus, meelelahutuses ja suhetes. Kui hoida ennast kogu aeg liiga hõivatuna, võib see vallandada maniakaalseid episoode. Veendu, et sul oleks piisavalt aega puhata ja lõõgastuda. Kui oled töötu, proovi käia mõnel sind huvitaval kursusel või tegele vabatahtliku tööga. Veendu, et tegeled regulaarselt asjadega, mis sulle meeldib, mida naudid ja mis annavad su elule tähenduse

Treening
Piisavalt intensiivsed harjutused 20-30 minutit kolm korda nädalas tuleb su tervisele kasuks. Vali enda jaoks sobivaim ja meelepäraseim viis teha pisut trenni.

Ravi jätkamine
On oluline, et jätkad raviplaani täitmist ka siis, kui tunned ennast juba paremini. Ravi pooleli jätmine ei tule sulle kasuks, sest suure tõenäosusega vallanduvad siis järgmised bipolaarse häire episoodid ning see ei ole ju sinu eesmärk! Raviplaani täpne täitmine tagab sulle oma haigusega parema toimetuleku ja nii on suurem lootus, et episoodid ei kordu. Alati on võimalus avaldada oma arvamust inimesele, keda usaldad.

NÕUANDED PERELIIKMETELE JA SÕPRADELE

Pereliikmetel ja sõpradel võib olla väga piinlik ja kurnav toetada ja mõista bipolaarse häire all kannatajat.

Tegevused depressiivse episoodi ajal
Väga raske on suhelda inimesega, kes kannatab sügava depressiooni käes. Haiged näevad kõike negatiivses valguses ega suuda sõnastada, millist abi tahavad. Nad võivad kiiresti ärrituda, olla tõrjuvad ja kinnised, kuigi samal ajal vajavad toetust ja abi. Samuti võivad haiged olla väga murelikud ja hirmul, kuid siiski ei suuda vastu võtta soovitusi ja nõuandeid. Püüa olla kannatlik ja mõista haige olukorda niipalju kui võimalik.

Tegevused maania episoodi ajal
Kuidas aidata inimest, kes on üliõnnelik ja energiline ning igal ajal „ihust ja hingest" elavalt kõige üle diskuteerib? Paraku on sellises erutavas situatsioonis suur oht, et maania süveneb ja „elu läheb üle võlli". Pereliikme või sõbrana on sul võimalus hoida haige inimene eemal sellistest olukordadest, mis võivad teda viia äärmuslikule meeleolumuutusele. Samuti võid proovida veenda teda otsima abi, sest praktiline abi on väga oluline ja hinnatud. Veendu, et pereliige või sõber suudab enese eest hoolitseda.

Tegevused episoodide vahelisel ajal
Aita pereliikmel või sõbral täiendada teadmisi haigusest. Mine kaasa arsti juurde või teraapiasse. Kasutage ka pereterapeudi oskusi, kes aitab sõnastada su tundeid ja võimalikke hirme ning nendest väljatuleku strateegiaid.
Aidates abivajajat, ära unusta ennast!
Anna endale aega ja ruumi „patareide laadimiseks". Taga ka endale see aeg, mil saad tegeleda oma asjadega. Jaga vastutus haige eest ära teiste pereliikmetega või sõpradega.

Hädaolukorrad
Hoia käepärast psühhiaatri telefoninumber, et saaksid vajaduse korral nõu küsida. Suure tõenäosusega võib haiglaravi vaja minna järgmistel olukordadel.
•    Kui haige mõtleb või väljendab enesetapuplaane.
•    Kui haige jätab hooletusse enese eest hoolitsemise (nt. ei söö või ei joo).
•    Kui haige käitub viisil, mis on talle või teistele ohtlik (verbaalne/füüsiline vägivald).
•    Kui haige kahtlustab juba mõnda aega kõiki ja kõike, mis tugevalt häirib igapäevaeluga toimetulekut.

LASTE EEST HOOLITSEMINE

Tuleb endale aru anda, et depressiooni või maania episoodide ajal on lapse/laste eest hoolitsemine ajutiselt raskendatud. Seega, ennast hästi tundes, oleks kasulik teha plaane juhuks, kui haigus peaks mingil põhjusel süvenema. Pereliige või hea sõber korraldab lapse /laste eest hoolitsemise ajal, mil sina seda teha ei suuda. Võid leida, et su laps/lapsed tunnevad ennast väga ärevuses ja segaduses, nähes sind haigena. Nad ei pruugi osata oma tundeid sõnades väljendada. Väikelapsed võivad sinusse mitte kiinduda või klammerduda ja suuremad väljendavad ennast muul viisil. Osad lapsed võivad muretseda, et vanem on haige nende süü tõttu. Lapsele on kasulik, kui neid ümbritsevad toetavad ja mõistvad täiskasvanud, kes vastavad nende küsimustele rahulikult ja lapsele mõistvas keeles ning selgitavad, miks nende vanem käitub tavapäratul viisil. Oluline on säilitada lapse igapäevased rutiinid ja püüda anda praktilist tuge ajal, mil lapsevanem on haige.

Koostanud: Psühhiaatria Kliinik, õde Külli Kolberg.

Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu
Infotelefon: 447 3101 www.ph.ee

Infoleht on võetud Pärnu Haigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas