Antidepressandid

Antidepressandid on ravimid depressiooni sümptomite leevendamiseks. Antidepressandid parandavad inimese enesetunnet läbi aju kemikaalide aktiivsuse suurendamise. Parim tulemus depressiooni ravis saadakse siiski ravimite, psühhoteraapia ja inimese enda tervenemissoovi ühendamisel.

Antidepressandid on välja töötatud 1950datel aastatel ja on kasutuses tänapäevani.

Antidepressandid jagunevad:

•    TTA (tritsüklilised antidepressandid)
•    MAO (monoamiinoksüdaasi inhibiitorid)
•    SSRI (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid)
•    SNRI (serontoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid)
•    NASSA (noradrenaliini ja serotoniinenergilised antidepressandid)

Kuidas antidepressandid töötavad?

Teadlased on kindlaks teinud, et antidepressandid suurendavad aju kemikaalide, eriti serontoniini ja noradrenaliini aktiivsust ajus. Just nende kemikaalide muutused ajus arvatakse olevat kaasatud depressiooni tekkimisse. Signaale ühest ajurakust teise vahendab aju neurotransmitterite kaudu.

Millal antidepressante kasutatakse?

•    Mõõdukas kuni raske depressioon
•    Raske ärevus ja paanikahood
•    Obsessiiv-kompulsiivne häire
•    Krooniline valu
•    Söömishäired
•    Traumajärgne stressihäire
Kui Teile pole selge, miks on antidepressandid Teile määratud, siis küsige seda õe või arsti käest.

Kui hästi antidepressandid toimivad?

On tehtud katseid, kus peale kolmekuulist antidepressantravi on inimeste osakaal, kes ennast palju paremini tunnevad, kuni 65%. Samas tunnevad ennast paremini ka 35% inimestest, kes said platseebo ravimit. On üllatav, et platseebot saanud inimesed hindasid oma tervist paremaks, aga seda saab seostada kõikide ravimitega, mis mõjutavad meie enesetunnet. Mõju on sarnane valuvaigistite võtmisega. Piisab teadmisest, et võetakse rohtu, meel rahuneb ja juba ongi veidi parem olla.

Kas uuema põlvkonna ravimid on paremad?

Jah ja ei. Vanemad ravimid (nt. tritsüklilised) on sama tõhusad kui uuemad (SSRI), kuid uuematel arvatakse olevat vähem kõrvaltoimeid. Kõige suurem eelis uuematel ravimitel on see, et nad pole nii ohtlikud juhul, kui keegi võtab üledoosi.

Kas antidepressantidel on ka kõrvaltoimeid?

Kõikidel ravimitel, ka antidepressantidel, on kõrvaltoimeid. Ravimi infolehelt kõrvaltoimete kohta lugemine võib lausa murelikuks teha. Seal on rohkem informatsiooni kui mis tahes teisel ravimilehe osal. Miks? Üks ravim võib mõjuda eri inimestele väga erinevalt. Mis ühe jaoks on kõrvaltoimete tõttu vähem talutavam, võib teisele inimesele jällegi väga hästi sobida. Seepärast ongi kõrvaltoimete nimekiri ravimite infolehel vahel lausa jahmatavalt pikk. Juhul, kui inimene üldse kogeb mõnda kõrvaltoimet, siis see kaob, kui keha on ravimiga kohanenud. On kindlaks tehtud, et teades ravimi kõrvalmõjusid, inimene suure tõenäosusega mõnda neist ka tunnetab.

Lisaks kõrvaltoimetele on mõningatel ravimitel ka koostoimed, näiteks muude ravimite või alkoholiga. Seega tasuks alati arstiga rääkida nendest ravimitest, mida muude terviseprobleemidega seoses igapäevaselt kasutatakse.

Mõned kõrvaltoimed, mida võib antidepressante võttes kogeda

TTR
Võivad mõningatel inimestel põhjustada: suukuivust, südame pekslemist, kõhukinnisust, unisust ja kehakaalu tõusu. Vanematel inimestel, kes põevad südamehaigusi võib ravi alguses olla segasust, vererõhu langust ja sellega kaasnevalt kukkumisi. Meestel võivad tekkida erektsioonihäireid või hilinenud ejakulatsioon. Suurim oht on ravimi üleannustamisel.

SSRI ja SNRI
Esimesel nädalal võib esineda tunne, et haigus süveneb ja ärevus suureneb. See läheb mööda. Ravimeid on parem võtta koos toiduga, sest siis ei tohiks ta põhjustada seedehäireid. Võib häiruda seksuaalne funktsioon ning võib esineda urineerimishäireid. On tavaline, et ravi alguses tunneb inimene ennast kehvasti ja võib tekkida soov ennast mingil moel vigastada. Kui sellised tunded tekivad, tuleb sellest rääkida õele või arstile.

MAO
Võib tõsta vererõhku. Mitte juua punast veini ja õlut.

NASSA
Sama nagu SSRI, kuid võib põhjustada vähem seksuaalseid probleeme.

Kas autoga tohib sõita?

Mõned antidepressandid teevad tõepoolest uniseks või aeglustavad reaktsiooni. Suurema tõenäosusega juhtub seda vanematel inimestel. Pidage meeles, et depressioon iseenesest segab kontsentreerumast autosõidule ja võib seega põhjustada õnnetust. Täpsemalt küsi õe või arsti käest.

Kas antidepressandid tekitavad sõltuvust?

Antidepressandid ei põhjusta sõltuvust. Küll võib sattuda sõltuvusse rahustitest, alkoholist,  nikotiinist,  narkootilistest  ainetest.  Ravi  lõppedes  ei  teki  inimesel  iha antidepressandi järele. Mõnedel inimestel võib ravi lõppemisel SSRI ja SNRI antidepressantidest tekkida nn võõrutusnähud, mis kaovad 2 nädala jooksul. Võõrutusnähud võivad olla:
•    gripilaadsed sümptomid;
•    seedehäired;
•    ärevus, pearinglus;
•    elavad unenäod;
•    sipelgate tunne jäsemetes.

Antidepressantravi ei lõpetata ära järsult, vaid vähendades järk-järgult ravimdoosi. Nii on tõenäolisem, et võõrutusnähte ei teki või siis on nad kergemini talutavamad. Seega katkestades ise ravi mingil põhjusel, võib inimese enesetunne pigem halveneda, kuna õige varsti ollakse tagasi algse seisundi juures. Rääkige õe või arstiga oma tunnetest seoses ravimite võtmisega.

Antidepressandid ja rasedus

Alati on parem võtta raseduse ajal võimalikult vähe ravimeid. Siiski võite olla üks neist naistest, kes vajavad siiski ravi, et jääda või saada terveks. Arutage neid riske koos arstiga.

Aga rinnapiimaga lapse toitmine?

Paljud naised ei imeta last, kui peavad võtma antidepressante. Seegi olukord vajab raviarstiga nõu pidamist. Võiksite mõelda:
•    mis eelised on lapsel rinnapiimaga toitmisel?
•    kas antidepressant imendub rinnapiima?
•    kui suur võib olla risk, et ravi pooleli jätmisel muutub Teie seisund niivõrd, et Te ei suuda hooldada oma last?

Kuidas antidepressante võtta?

•    Tavaliselt alustab arst väiksemate annustega. Vajalik on järjepidev ravimi võtmine ja kohtumine aeg- ajalt arsti või õega, et rääkida kuidas ravi edeneb.
•    Väga oluline on mitte lõpetada ravimi võtmist ka siis, kui tunnete mõnda kõrvaltoimet. Püüdke ühendust võtta õe või arstiga, et saaksite sellest rääkida.
•    Võtke ravimit iga päev nii nagu arst on määranud. Kui mitte, siis antidepressant ei tööta Teie kasuks.
•    Varuge veidi kannatust. Antidepressandid hakkavad mõjuma nädala või kahe pärast. Täieliku efekti saavutamine võib võtta aega.
•    Olge järjekindel. Enneaegne antidepressantide võtmise pooleli jätmine on sagedaseim põhjus, miks depressioon tagasi tuleb.
•    Alkoholi pruukimine koos antidepressantidega ei ole soovitatav. Alkohol võib muuta depressiooni hullemaks, võib teha Teid aeglasemaks ja unisemaks. Keelatud on autoga sõitmine alkoholi pruukimise ajal.
•    Hoidke ravimeid kohas, kus lapsed neid kätte ei saaks.
•    Kui tekib kiusatus võtta ravimeid rohkem kui raviplaan ette näeb, siis võtke ühendust õe või arstiga ja rääkige sellest. Andke ravimid niikaua kellegi teise hoida.

Kui kaua peab antidepressante võtma?

•    Antidepressandid ei pruugi eemaldada tegelikku depressiooni põhjust või seda lõplikult välja ravida.
•    Ravi on pikaajaline. Kui lõpetate ravi enneaegselt, on suurem tõenäosus, et depressiooni sümptomid tulevad tagasi. Enamik arste soovitavad jätkata ravi 6 kuud pärast seda, kui hakkad tundma ennast paremini. Kuid ravi võib olla ka aastate pikkune.
•    Tasub mõelda ka seda, et mis on teinud Teid nii haavatavaks või milline elusituatsioon võis/võib põhjustada depressiooni. Sellega tegeledes on suurem tõenäosus, et depressiooni sümptomid ei kordu. Soovitav on kasutada psühhoterapeudi abi.

Aga kui depressioon tuleb tagasi?

Tõepoolest tuleb mõnedel inimestel depressioon tagasi. Suure tõenäosusega tuleb siis ravi jätkata pikaajaliselt, et peatada järjekordse depressiooni tagasitulek. Suurim riskirühm on vanemad inimesed, kellel kipub olema aastas mitu depressiooniperioodi.

Mis juhtub kui ma ei taha võtta antidepressante?

Seda on raske öelda. See sõltub, kui sügavad on Teie depressiooni sümptomid, kui kaua olete neid tundnud jne. On tõendust leidnud, et enamik kergeid depressioone mööduvad umbes 8 kuu jooksul. Arutage oma arstiga, kas on teisi võimalusi depressioonist jagu saamiseks.

Mida ma ise saaksin teha?

Jah, ravimitest üksi ei pruugi aidata. Oluline on leida võimalusi, kuidas parandada enesetunnet, sest siis on suurem tõenäosus, et depressioon ei kordu.
• Leidke inimene, kellega saate vabalt suhelda;
•    tehke regulaarselt trenni või suurendage füüsilist koormust;
•    muutke vajadusel elustiili (lõpetage alkoholi, suitsu tarbimine);
•    vaadake üle ja vajadusel muutke oma toitumisharjumusi;
•    kasutage eneseabi tehnikaid (küsige oma psühhoterapeudilt);
•    kasutage lõõgastavaid vahendeid (muusika, kunst jne);
•    leidke võimalusi, et lahendada see probleem, mis tekitas depressiooni;
•    nõustamine ja psühhoteraapia aitavad välja arendada probleemilahendustehnikaid
•    uuringud näitavad, et kõige parema tulemuse saab, kui ühendada antidepressantravi, psühhoteraapia ja inimese enda tahe saada terveks. Seega tasuks ikka ja jälle meenutada endale, et mis on ravi eesmärk.

Koostaja: Psühhiaatria Kliinik; õde Külli Kolberg

Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu
Infotelefon: 447 3101 www.ph.ee

Infoleht on võetud Pärnu Haigla kodulehelt 20. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas