Võrkkesta rebend

Võrkkesta rebendi korral tekivad inimese silmade ette ujuvad täpikesed, tõsisematel juhtudel vari. Rebend võib olla ohtlik, mistõttu tuleks pöörduda arsti poole.

Võrkkest on õhuke valgustundlik närvirakkude kiht, mis vooder­dab silmamuna seestpoolt. Selle abil inimene näeb.

Silmamuna sisemust täidab geeljas klaaskeha, mis kinnitub võrk­kestale. Kui inimene saab vanemaks, siis klaaskeha struktuur muutub ja ta hakkab kokku tõmbuma. Nii tõmbab ta vahel kaasa ka võrkkesta ja võib selle mõnest kohast katki rebida - tekib võrk­kesta rebend.

Kui rebend läheb üle veresoone, võib klaaskehasse tekkida vere­valum.

Võrkkesta rebendi ainsateks sümptomiteks võivad olla hõljumid klaaskehas - täpid, mis ujuvad silmas ringi. Vahel näeb inimene ka eredaid valgussähvatusi. Kui klaaskehasse tekib verevalum, võib nägemine tuhmuda.

Kas võrkkesta rebend on ohtlik?

On küll, sest selle järel võib võrkkest silma põhja küljest lahti tul­la. Seda nimetatakse võrkkesta irdumiseks.

Kuidas seda ravitakse?

Võrkkesta rebendi ümber tehakse tavaliselt laserravi, et vältida võrkkesta irdumist. See on valutu protseduur, mis aitab võrkkes­tal tugevamini silmapõhja külge kinnituda. Vaatamata laserravi­le võib võrkkest vahel siiski irduda. Kui nii juhtub, on võimalik teostada operatiivset ravi.

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn 
Infotelefon: 666 1900 www.itk.ee

Infomaterjal on võetud ITK kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas