Vastsündinu kollasus

Vastsündinu kollasust esineb 45% ajalistest vastsündinutest. Enamasti möödub see iseenesest ega vaja ravi.

Füsioloogiline ehk loomulik kollasus võib ilmneda vanuses 24 tundi kuni 14 päeva.

Kollasus on vastsündinuperioodi (0-28 elupäeva) kõige sagedamini esinev tunnus. Nähtav kollasus ehk ikterus esineb umbes 80% enneaegsetest vastsündinutest ja kuni 45% ajalistest vastsündinutest.

Miks kollasus tekib?

Enne sündi on loote veres punaliblesid rohkem kui hilisemal eluperioodil. Pärast sündi hakkavad punalibled lagunema ja verre tekib sapipigment - bilirubiin. Vastsündinu maksal tuleb taluda 2-3 korda suuremat koormust kui looteperioodil, et punaliblede lagunemisel vabanevat bilirubiini organismist väljutada. Asjaolu, et mõnel muidu tervel ja normaalsel vastsündinul areneb nn füsioloogiline ikterus ja teisel mitte, ongi tingitud eelkõige maksa erinevast võimest bilirubiini väljutada.

Füsioloogilise ikteruse sümptomiks on naha muutumine kollaseks. Kollasuse kõrgpunkt on ajalistel lastel tavaliselt 3.-6. elupäeval, enneaegsetel lastel 6.-10. elupäeval.

Uuringud

Vereanalüüsist määratakse bilirubiini - ja hemoglobiinisisaldus, mille järgi valitakse ravimeetod. Lisaks määratakse nii ema kui ka lapse veregrupp ja antikehade olemasolu lapse veres. Vajadusel tehakse lisauuringuid.

Ravivõimalused

Esimene ja efektiivne ravimeetod on fototeraapia ehk valgusravi. Sinise valguse toimel tekib nahas selline bilirubiini vorm, mis eritub kergesti soole ja neerude kaudu ega ole mürgine. Fototeraapiat tehakse nii kaua, kuni bilirubiini tase on püsivalt madal.

Prognoos

Prognoos sõltub bilirubiini tasemest. Ilma ravita tõuseb bilirubiinisisaldus lubatust kõrgemale ja bilirubiin hakkab kogunema kudedesse. Ajule on bilirubiin toksiline ning võib tekitada ajukahjustuse, mida nimetatakse tuumikteruseks ehkbilirubiinentsefalopaatiaks . Õigeaegse ravi abil aga taandub kollasus tavaliselt probleemitult.

Ennetamine

Füsioloogilise ikteruse ennetamisel on olulisel kohal vastsündinu piisav toitmine, mis kiirendab soole tööd ja seega ka bilirubiini väljaviimist. Sageli ei ole füsioloogilise ikteruse ennetamine siiski võimalik.

Kui reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne laps, süstitakse emale pärast sünnitust 72 tunni jooksul reesuskonflikti ennetamiseks anti-D- immunoglobuliini - ainet, mis takistab reesuspositiivsete punaliblede vastaste antikehade teket. Sel juhul ei teki antikehasid ega reesuskonflikti ka järgmise raseduse puhul.

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn 
Infotelefon: 666 1900 www.itk.ee

Infomaterjal on võetud ITK kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Äripäev
19. May 2016, 15:34
Vaata EST või RUS arhiivi