Südamepuudulikkus

Südamepuudulikkuse tunnusteks on kiire või ebaregulaarne südametegevus, õhupuudus koormusega või pikali heites, kestev köha, jalgade turse. Südamepuudulikkus tekib siis, kui inimese süda ei suuda pumbata vereringesse sellist vere hulka, mis rahuldaks organismi vajadusi.

Kroonilise südamepuudulikkuse põhjused

  • kõrge vererõhk
  • südame isheemiatõbi ja südameinfarkt
  • südameklappide haigused (näiteks reumat põdenutel)
  • südamelihase haigused (kardiomüopaatiad)
  • südamelihase põletik ehk müokardiit
  • rütmihäired
  • kaasasündinud südamerikked
  • muud haigused (suhkruhaigus, vaegveresus ehk aneemia, kilpnäärme alatalitlus ja ületalitlus, sidekoe haigused) 

Kroonilise südamepuudulikkuse tekke riskifaktorid

1. Kõrge vererõhk. Täiskasvanutel koormab vererõhk >140/90 mmHg südant.

2. Südame isheemiatõbi. Ateroskleroosi ehk lupjumise tõttu kitsamad südame veresooned ei suuda tagada südame enda verevajadust ning see nõrgestab südamelihast. 

3. Läbipõetud südameinfarkt. Südamekahjustusega väheneb see osa südamelihasest, mis suudab verd organismis edasi pumbata.

4. Ebaregulaarne südametegevus. Rütmihäired põhjustavad südamele lisatööd ja nõrgestavad südamelihast.

5. Suhkruhaigus ehk diabeet. Suurendab südamepuudulik­kuse tekke riski, eriti juhul, kui sellega kaasneb kõrge vere­rõhk ja/või südame isheemiatõbi.

6. Mõned diabeediravimid: rosiglitasoon ja pioglitasoon. Südamepuudulikkuse korral ei ole lubatud neid tarvitada.

7. Kui õige hingamine puudub, on vere hapniku-sisaldus magamise ajal madal. Seetõttu suureneb rütmihäirete tekke oht ja nõrgeneb südametegevus.

8. Viirused.Viirusinfektsioon võib kahjustada südamelihast.

9. Alkohol. Südamekahjustus tekib ja südamepuudulikkus võib kujuneda juhul, kui alkoholi regulaarne päevakogus ületab naistel 40 g ja meestel 80 g absoluutset etanooli.

10.Neeruhaigused. Südamekahjustus võib tekkida vererõhu kõrgenemise ja vedeliku kogunemise tõttu.

Kroonilise südamepuudulikkuse tunnused

  • kiire või ebaregulaarne südametegevus
  • õhupuudus, mis tekib või süveneb füüsilisel koormusel ja lamades (vedelik koguneb kopsudesse) 
  • koormustaluvuse vähenemine
  • kestev köha või köhatamine (verepais ja vedeliku kogunemine kopsudes)
  • jalgade turse
  • vööümbermõõdu suurenemine (vedelik koguneb kõhuõõnde)
  • valu paremal ülakõhus (vedelik koguneb maksa)
  • kehakaalu kiire suurenemine (põhjuseks on vedelikupeetus organismis)
  • isu vähenemine ja iiveldus (verepais maos ja sooletraktis)
  • emotsionaalsed häired, väsimus, unetus, pahurus, mäluhäired

Pöörduge kindlasti arsti poole, kui tunnete järgmisi sümptomeid:

  • väsimus- ja nõrkustunne
  • koormustaluvuse vähenemine
  • kiire ja ebaregulaarne südametegevus
  • õhupuudus koormusega või pikali heites
  • püsiv köha
  • jalgade turse
  • kõhu ümbermõõdu suurenemine 
  • valu- või raskustunne rinnus seoses koormusega

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn 
Infotelefon: 666 1900 www.itk.ee

Infomaterjal on võetud ITK kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Äripäev
19. May 2016, 15:21

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi