Silma võrkkesta kollatähni epiretinaalne membraan

Epiretinaalne membraan on vanusest või teistest silmahaigustest tingitud muutus, kus silma võrkkesta kollatähni seesmisele pinnale on tekkinud sidekoest kile. Haige silmaga vaatamisel on nägemine hägune ning prillid ei aita, sirged jooned on kõverad, lugemisel paistavad tähed moonutatud.

Epiretinaalse membraani olemus

Epiretinaalne membraan tähendab seda, et kollatähni seesmisele pinnale on tekkinud sidekoest kile. Tavaliselt on see ealine muutus, aga võib olla põhjustatud ka teistest silmahaigustest või -traumadest (veeni tromboos, klaaskeha verevalum, diabeetiline retinopaatia, võrkkesta rebend, silmatrauma, võrkkesta irdumise järgse operatsiooni järgselt). Haiguse areng on tavaliselt aeglane, hea nägemine võib püsida ka üle kahe aasta.

Epiretinaalsel membraanil on ka teisi nimetusi, ntpremakulaarne glioos, tsellofaanmakulopaatia, epimakulaarne membraan.

Epiretinaalse membraani tunnused

Haige silmaga vaatamisel on nägemine hägune ning prillid ei aita. Sirged jooned (postid, aknalingid) on kõverad, lugemisel paistavad tähed moonutatud ja jooned kõverad, ümbritsev vaateväli püsib korras. Valu puudub. 20-30% juhtudel esineb haigus mõlemas silmas.

Epiretinaalse membraani diagnoosimine

Silmaarst diagnoosib epiretinaalse membraani spetsiaalse instrumendiga silma sisse vaatamisel ja optilise tomograafiga silmapõhja pildistamisel.

Ravi

Haiguse algusjärgus on vajalik jälgimine silmaarsti juures. Kui muutused kollatähnis arenevad edasi ja haige silmaga ei näe hästi lugeda, on näidustatud operatiivne ravi.

Vitrektoomia (ehk klaaskeha operatsioon) on ainus ravimoodus epiretinaalse membraani eemaldamiseks. Ravimid ja laserravi kahjuks ei aita.

Operatsioonile tulles ei tohi patsiendil esineda nohu, köha ega põletikku organismis. Soovitatav on enne tulekut kodus einestada. Iga päev kasutatavad ravimid tuleb sisse võtta ja ka kaasa võtta. Haiglaravil viibimine kestab 1-3 päeva.

Operatsioon toimub kohaliku tuimestusega - silma kõrvale tehakse tuimestussüst. Silma valgekestale tehakse kolm 1-2 mm lõiget ja peente instrumentidega minnakse silma sisse, eemaldatakse klaaskeha ja epiretinaalne membraan.

Iga operatsiooniga kaasnevad riskid, vitrektoomia puhul võivad tekkida:

  • põletik
  • verevalum
  • võrkkesta rebend ja irdumine
  • silmarõhu tõus
  • vaateväljadefektid
  • katarakt ehk hallkae

Operatsioon ei ole iga inimese puhul tingimata vajalik. Lõikusest võib loobuda, kui see põhjustab väga suure üleelamise ja olemasolev nägemine rahuldab patsiendi vajadusi.

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn 
Infotelefon: 666 1900 www.itk.ee

Infomaterjal on võetud ITK kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Äripäev
19. May 2016, 14:07
Vaata EST või RUS arhiivi