Karpaalkanali sündroom

Karpaalkanali sündroom tekib randmekanalis asuva närvi pitsumisest. Tekkivateks vaevusteks on püsiv tuimus randmes, sipelgajooksutunne, põletavad valud, mis on ägedamad öösiti.

Randmekanal ehk karpaalkanal moodustub randmeluust ja tugevatest randmeristisidemetest. Karpaalkanalis asub keskpidine ehk mediaannärv, mis kulgeb randme siseküljelt peopessa.Karpaalkanali ahenemisel tekib pidevsurve keskpidisele närvile. Seda nimetatakse närvi pitsumise sündroomiks ehk karpaalkanali sündroomiks.

Sümptomid ja riskitegurid

Surve tekitab ebapüsivat tuimust, paresteesiaid (surinad, sipelgajooksutunne), põletavaid valusid keskpidise närvi kulgemise alal (peopesas, teises ja kolmandas sõrmes, käsivarres ja küünarvarres). Vaevused on ägedamad öösiti, päeval ilmnevad käte ühetaoliste liigutuste tegemisel ja sundasendite korral.

Pitsumissündroom esineb sagedamini füüsilise töö tegijatel (kokad, autojuhid, liinitöötajad, arvutiga töötajad) ja on tihti seotud käte ülekoormusega. Samuti võib sündroom tekkida randmetrauma (luumurdude) järel.

Oht sündroomi tekkeks on suurem raseduse ajal ning kilpnäärmetalitluse häirete, reumatoidartriidi ja diabeedi korral. Karpaalkanali sündroom esineb sagedamini naistel.

Karpaalkanali sündroomi ravivõimalused

Karpaalkanali sündroomi ravitakse ravivõimlemisega, randmekanali blokaadiga või
kirurgiliselt.

Ravivõimlemine

Oluline on hoiduda tegevusest, mis võiks sümptomeid ägestada. Labakätele ja randmeliigestele tuleks teha ravivõimlemist. Öösel on soovitatav kasutada rannet sirutavaid randmetugesid (ortoose).

Valik harjutusi:

1. Asetage peopesa lauale. Tõstke ükshaaval iga sõrm laualt üles.
Korrake 5 korda.

2. Asetage peopesa lauale. Ajage sõrmed harali ja viige tagasi kokku.
Korrake 8 korda.

3. Hoidke sõrmed sirgelt. Teise käega abistades venitage õrnalt kätt randmest, kuni tunnete venitust küünarvarre siseküljel. Hoidke kätt küünarliigesest sirgena ja venitage 20 sekundi jooksul, seejärel lõdvestage.
Korrake 10 korda.

4. Painutage ranne lõpuni alla. Proovige veelgi allapoole painutada ja hoidke 30 sekundit, seejärel lõdvestage.
Korrake 8 korda.

5. Hoidke ranne ja sõrmed sirgelt. Kallutage rannet algul väikese sõrme poole, seejärel pöidla poole.
Korrake 10 korda.

Hoidke küünarvars laual, peopesa allapoole. Hoides küünarnukki paigal, pöörake peopesa vaheldumisi üles- ja allapoole.
Korrake 10 korda.

Seistes või istudes asetage peopesad rinna kõrgusel vastamisi. Suruge peopesi kokku, hoidke 5 sekundit, seejärel lõdvestage.
Korrake 5 korda.

Tõstke sõrmseongus käed horisontaalselt ette. Pöörake peopesi vaheldumisi sisse- ja väljapoole.
Korrake 5 korda.

Toetage küünarvars lauale nii, et peopesa ripub lõdvalt üle laua ääre. Sirutage kätt randmest, seejärel lõdvestage.
Korrake 8 korda.

Igapäevategevustega toimetulekul võib abiks olla aeg-ajalt käte raputamine ning kätele korraliste puhkepauside võimaldamine.

Karpaalkanali blokaad ehk kortikosteroidide süstimine karpaalkanalisse

Karpaalkanali blokaadi korral süstitakse karpaalkanalisse glükokortikoide kas koos paikse tuimastiga (lidokaiin) või ilma.

Protseduuri teeb arst, keda assisteerib õde. Protseduuriks on vajalik patsiendi kirjalik nõusolek - dokument, mille allkirjastab patsient enne protseduuri.
Karpaalkanali blokaadi tegemine võtab aega 15-20 minutit.

Enne protseduuri

Karpaalkanali blokaadi protseduur ei nõua patsiendilt erilist ettevalmistust, kuid kindlasti peab tähelepanu pöörama naha puhtusele.
•    Protseduuri päeval ei tohi kasutada haigel käel nahakreeme, -õlisid ega muid kosmeetikavahendeid.
•    Protseduuri päeval on lubatud süüa ja juua ning võtta kõiki igapäevaseid ravimeid.
•    Soovitatav on riietuda nii, et haigele käele on vaba juurdepääs (võimalus käiseid üles käärida).
•    Arsti tuleb enne protseduuri teavitada ravimiallergiast või varem paiksete tuimastite tagajärjel tekkinud reaktsioonidest.

Protseduuri käik

•    Enne protseduuri selgitab arst täpsemalt protseduuri käiku ja eesmärki.
•    Patsient teeb õe juhendamisel hügieenilise kätepesu ja käte antiseptika.
•    Patsient istub ja asetab käe spetsiaalsele tugipadjale.
•    Arst teeb karpaalkanali blokaadi.
•    Pärast protseduuri puhastab õde punktsioonikoha antiseptikumiga ning asetab sellele steriilse plaastri.

Pärast protseduuri

Pärast karpaalkanali blokaadi võib tekkida valu randme piirkonnas ja labakäes. Ööpäeva jooksul võib punktsiooni piirkond hakata punetama, tulitama, haige käsi võib tursuda või tuimeneda. Kui sümptomid püsivad üle 24 tunni, võtke ühendust karpaal¬kanali blokaadi teinud arstiga või oma raviarstiga.

Protseduuri päeval vältige haige käega raskete asjade tõstmist või hoidmist. Pärast protseduuri ei tohi 10-12 tunni jooksul haiget kätt pesta ega märjaks teha.

Lisainfot karpaalkanali blokaadi kohta küsige oma raviarstilt.

Infomaterjal on võetud ITK kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Äripäev
19. May 2016, 12:21
Vaata EST või RUS arhiivi