Gestatsioonidiabeet

Gestatsioonidiabeet on rasedusaegne suhkruhaigus. Haigusega kaasnevad tõsised riskid lootele, kuid neid on võimalik veresuhkru normis hoidmisega maandada. Gestatsioonidiabeet taandub pärast sünnitust, aga jätab eluaegse riski haigestuda diabeeti.

Gestatsioonidiabeet (GDM) ehk rasedusaegne suhkruhaigus on raseduse ajal tekkinud süsivesikute ainevahetuse erineva raskusega häire, mis on esimest korda tekkinud või diagnoositud raseduse ajal. Raseduse ajal toodab platsenta hormoone, mis põhjustavad insuliiniresistentsust, seepärast tõuseb raseda veresuhkrutase. Kahjuks ei ole sellel haigusel väliselt nähtavaid sümptomeid ja naine ise ei tunneta oma veresuhkrutaset. Seetõttu on diagnoosi täpsustamiseks vaja teha glükoosi-taluvuse ehk -tolerantsuse test (GTT). Suure riskiga rühma kuuluvatele rasedatele tehakse test raseduse I trimestril. Keskmise riskiga naisi testitakse raseduse 24.-28. nädalal. Samuti korratakse siis testi neil naistel, kelle esimene test oli normis. Sinu ämmaemand või naistearst suunab Sind testi tegema ja nõustab enne testi.

Kes on gestatsioonidiabeedist ohustatud?

Kuulud suure riskiga rühma, kui Sa oled ülekaaluline naine, kelle kehamassi indeks (KMI) oli enne rasedust > 30 kg/m2. Kehamassi indeks näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. KMI arvutamiseks jaga oma kaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites: KMI = kaal (kg) + pikkus (m)2. Tabelis 1 on näitena välja toodud mõned pikkused koos kehakaaluga, mille KMI on > 30 kg/m2. Oma täpsema kehamassi indeksi väljaarvutamiseks kasuta eeltoodud valemit.

Tabel 1. Kehamassi indeks 30 kg/m2, lähtudes pikkusest ja kaalust

KMI 30 kg/m2

Pikkus (cm)

Kaal (kg)

155

72

160

77

165

82

170

87

175

92

180

97

185

103

190

108

195

114

Kui Sul oli eelmise raseduse ajal GDM, siis tõenäosus selle kordumiseks on kuni 50%. Samuti oled riskirühmas, kui Sul on eelnevalt elu jooksul diagnoositud glükoositaluvuse häire. Kui keegi Sinu lähisugulastest (ema, isa, õde, vend) on diabeetik, kuulud riskirühma. Kui oled sünnitanud eelmise(d) lapse(d) kaaluga üle 4500 g, oled ohustatud GDMi väljakujunemisest raseduse ajal. Suure riskiga rühma kuuluvad ka rasedad, kellel on anamneesis loote surm ebaselge põhjuse tõttu või kellel esineb poiütsüstiliste munasarjade sündroom.

GDMist on ohustatud ka rasedad, kelle KMI raseduse eel on 25-­30 kg/m2.

Samuti testitakse rasedaid, kellel raseduse ajal tekivad viited võimalikule GDMile. Ohumärgid on glükoosi esinemine uriinis, suur kaalutõus raseduse ajal, ultraheliuuringul ilmnenud suur loode, lootevee liigsus, paastuaegse veresuhkru väärtus 5,1 mmol/l ja rohkem.

Kuidas teha glükoositolerantsuse testi?

Testile eelneva õhtu kella 20.00 alates ära söö ega joo kuni testi sooritamiseni. Hommikul (8.00) määratakse Sinu veeniverest paastujärgne ehk tühja kõhu veresuhkur, seejärel antakse Sulle juua 75 g glükoosi lahustatuna 200 ml vees. Võimalik on apteegist osta ka valmis suhkrulahus (Glucosol), mis on koolamaitseline. Veresuhkur määratakse Sinu veeniverest 1 tund ja 2 tundi pärast glükoosilahuse joomist. Testi vältel ei tohi süüa ega juua, soovitatav on rahulikult istuda või lamada.

Testi tulemused on korras, kui

  • tühja kõhu veresuhkur on < 5,1 mmol/l;
  • 1 tund pärast glükoosilahuse joomist on veresuhkur < 10 mmol/l;
  • 2 tundi pärast glükoosilahuse joomist on veresuhkur < 8,5 mmol/l.

GDMi diagnoosimiseks peab olema vähemalt üks testi tulemustest üle normi. GTT vastuse saad teada Sinu rasedust jälgiva ämmaemanda või naistearsti käest.

Kui Sul diagnoositakse GDM, siis suunatakse Sind grupinõustamisele, kus diabeedile spetsialiseerunud ämmaemandad tutvustavad Sulle ravidieedi aluseid ja annavad koju glükomeetri (veresuhkrusisalduse mõõtmise vahendi).

Kord raseduse ajal saadud diagnoos püsib raseduse lõpuni. Haigus taandub pärast sünnitust.

Sünnituse järel pöördu 6-12 nädala pärast oma perearsti vastuvõtule ja teavita teda raseduse ajal põetud GDMist. Vähemalt üks kord aastas on soovituslik veresuhkrut perearsti juures kontrollida.

Põetud GDM jätab eluaegse riski haigestuda diabeeti, seetõttu on oluline jätkata tervislikku toitumist ja aktiivset elustiili. 5 aastat pärast sünnitust on II tüüpi diabeedi tekkerisk kuni 47%.

Millised on riskid emale ja lapsele?

GDMi diagnoosimisega tegeletakse aktiivselt, sest sellega on seotud järgmised riskid emale ja lapsele:

  • raseduse katkemise oht kõrge veresuhkru tõttu raseduse alguses;
  • looteveeliigsus ja enneaegne sünnitus;
  • preeklampsia (http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK555_PreeklampsiaJa_rasedus.pdf);
  • loote üsasisene surm (risk suurim viimase 4-8 rasedus-nädala jooksul);
  • lapse suur sünnikaal (üle 4500 g), vajadus sünnitus enne 40. nädalat esile kutsuda või sekkuda instrumentaalselt sünnituse kulgu (vaakumekstraktsioon, keisrilõige);
  • sünnitrauma oht, kuna laps on suur ja raskendatud on tema liikumine läbi sünnitusteede;
  • vastsündinu adaptatsioonihäired ja hüperinsulineemia, mille tõttu laps vajab ravi;
  • lapse hilisem ülekaalulisus ja soodumus süsivesikute aine­vahetuse häirete tekkeks (ülekaal, rasvumine, II tüüpi diabeet).

    Samas on õige toitumise ja stabiilse, normis oleva veresuhkruga võimalik neid riske ära hoida.

    Milline on gestatsioonidiabeedi ravi?

    GDM raviks kasutatakse dieetravi. Dieetravi eesmärgid on normaalne veresuhkur, normaalne kaalutõus raseduse jooksul ja loote heaolu. GDMi-puhused toitainete soovituslikud kogused on toodud tabelis 2.

    Tabel 2. Toitainete jagunemine toidukordade kaupa GDM ravi korral

     

    TOIDUKORD

    SÜSIVESIKUD*,g

    VALGUD, g

    RASVAD, g

    Hommikusöök

    40-50

    10-20

    5-10

    Vahepala

    20-25

    0

    0

    Lõunasöök

    60-75

    20-30

    25-30

    Vahepala

    10-12

    0

    0

    Õhtusöök

    50-63

    20-30

    20-25

    Lisapala

    20-25

    10-20

    0

     

    *10-12 grammi süsivesikuid võrdub 1 leivaühikuga (LÜ).

Eduka dieetravi õnnestumise eelduseks on järjepidevus ja enesekontroll. Kasulik on pidada toidu päevikut.

GDMi haigestunud rase peab toituma tervislikult, mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. Toiduainete valiku aluseks on neli põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadusele ja mitmekesisus. Päevane optimaalne süsivesikute hulk on 200-250 g ehk pool päevasest toiduenergiast, valkudest peaksid saama viiendiku ja rasvadest kolmandiku vajalikust toiduenergiast.

Rasedus ei ole aeg nälgimiseks, toiduga peab tagama endale ja lapsele elutegevuseks vajaliku toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. Soovituslik on rasedal süüa tihti ja väikestes kogustes. Toidukorrad peavad jaotuma kolmeks põhisöögikorraks ja 2-4 vahepalaks.

Mitmekülgne ja täisväärtuslik toiduvalik tagab piisava toitainete koguse ning varustab organismi vajalike vitamiinide ja mineraalainetega.

Teraviljatooteid ja kartuleid võiks päeva jooksul tarbida 8-13 portsjonit. Köögivilju vähemalt 4-5 portsjonit, köögiviljad annavad vähe toiduenergiat ja sisaldavad ohtralt kiudaineid, mis hoiavad veresuhkru stabiilsena. Puuvilju ja marju võib päeva jooksul tarvitada 2-4 portsjonit. Soovitame puuvilja-ja marjaportsjonid päeva peale ära jaotada, vältida tasuks korraga mitme portsu söömist, kuna veresuhkur võib tõusta kergelt kõrgeks. Janu puhul soovitame juua vett, mahlad jäägu pigem vahepala rolli kiiresti imenduvate süsivesikute sisalduse tõttu. Liha, kala, kanaliha (ja muud linnuliha) ning muna on soovitatav päeva jooksul süüa 2-5 portsjonit. Kala soovitame süüa nädalas vähemalt 3 korral.

Piima ja piimatooteid soovitame päevas süüa vähemalt 2-4 portsjonit. Piimatooted on parimad kaltsiumiallikad ning valdava osa kaltsiumist saab piimast ja piimatoodetest.

Piirama peaks rasva-ja suhkrurikaste toitude söömist. Maiustustest soovitame pigem süüa tumedat šokolaadi (kakaosisaldus vähemalt 70%) kuni 3 tükikest päeva jooksul (1 portsjon on 10 g šokolaadi). Lisatavatest toidurasvadest tuleb pigem eelistada taimeõli.

Järgi taldrikureeglit: 1/2 taldrikust täida juur-või köögiviljaga, 1/4 taldrikust kartuli, riisi või pastaga ning viimane 1/4 taldrikust kana, kala või väherasvase lihaga.

Soovitatav on tegeleda rasedale sobiva mõõduka füüsilise tegevusega, näiteks mõõdukalt tempokas jalutuskäik vähemalt 30 minuti vältel.

Kodune veresuhkru kontroll

Diabeediõde või ämmaemand annab Sulle glükomeetri ja õpetab veresuhkrut mõõtma. Sulle kirjutatakse välja digitaalne meditsiiniseadme kaart, mille alusel saad apteegist soodustusega osta dieetravi korral 300 glükomeetri testriba ja 300 lantsetti kalendripoolaastas. Insuliinravi korral suurendatakse glükomeetri testribade ja lantsettide välja kirjutatavat hulka.

Profiilipäev

Nii nimetatakse päeva, kui mõõdad veresuhkrut terve päeva vältel. Profiilipäev algab alati paastuveresuhkru ehk tühja kõhu veresuhkru mõõtmisega. Seejärel mõõda iga kord 90 minutit pärast söömist veresuhkur ja kirjuta tulemus üles. Dieetravi korral ei ole vaja igapäevaselt profiilipäevi teha: piisab kui mõõdad veresuhkru ühel kuni mõnel korral nädalas.

GDM ravi tulemusena peaks Sinu veresuhkur olema järgmine:

  • tühja kõhu veresuhkur kuni 5,3 mmol/l;
  • 1 tund pärast sööki kuni 7,8 mmol/l;
  • 1,5 tundi ehk 90 minutit pärast sööki kuni 7 mmol/l;
  • 2 tundi pärast sööki kuni 6,7 mmol/l.

Mõnikord ei saavutata vaatamata toitumise jälgimisele normaalseid veresuhkruid. Sel juhul lisatakse raviskeemi ravimid, enamasti insuliin süsteravina. Sulle vajaliku raviskeemi määrab endokrinoloog ja süstima õpetab diabeediõde.

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn

Infotelefon: 666 1900 www.itk.ee

Infoleht on võetud ITK kodulehelt 19. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

 

Äripäev
19. May 2016, 13:11

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi