Düslipideemia

Vere kolesteroolisisalduse suurenemine ning struktuuri muutumine ehk düslipideemia on üks olulisemaid riskifaktoreid südame-veresoonkonna haiguste kujunemisel.

Südame-veresoonkonna haigused on Eestis kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused. Südamehaigused on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega (suitsetamine, eba­tervislik toitumine, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, pingeline ja stressirohke elu).

Südame-veresoonkonna haiguste kujunemisel on üks olulisemaid riskifaktoreid vere kolesteroolisisalduse suurenemine ning struk­tuuri muutumine ehk düslipideemia. Allpool annamegi soovitusi, kuidas Teie ise saate seda haigust vältida.

Mis on vererasvad ehk kolesterool ja triglütseriidid?

Kolesterooli on vaja kudede ülesehitamiseks ning bioaktiivsete ainete (hormoonide) tootmiseks. Eluks vajaliku kolesterooli saame toidust ning seda sünteesitakse ka maksas. Et kolesterooli organismis transportida, läheb vaja kolesterooli valguühendeid ehk lipoproteiine.

LDL-kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) transpordib 60-70% vere kolesteroolist. Selle ülekülluse korral aga ladestub kolesterool veresoonte seintele, põhjustades ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumist. LDL-kolesterooli nimetatakse ka halvaks kolesterooliks. Mida rohkem on inimese veres halba kolesterooli, seda rohkem ohustavad teda südamehaigused.

HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) aitab organis­mil halvast kolesteroolist vabaneda. Seepärast kutsutakse seda ka heaks kolesterooliks. Kui hea kolesterooli sisaldus veres on väike, siis südamehaiguste tekke oht suureneb.

Triglütseriidid on organismis normaalselt esinev rasvaliik, mis on seotud organismi energeetiliste vajaduste rahuldamisega. Triglütseriidide suurenenud sisaldus veres suurendab südamehaiguste riski juhul, kui on suurenenud ka vere kolesteroolisisaldus.

Millised on terve inimese vererasvade väärtused?

  • Üldkolesterool (ÜK)  < 5,0 mmol/l
  • LDL-kolesterool      < 3,0 mmol/l
  • HDL-kolesterool      > 1,0 mmol/l
  • Triglütseriidid (TG)    < 1,7 mmol/l

Kui Teil on juba tekkinud tõsiseid probleeme ateroskleroosiga (Teil on diagnoositud infarkt või suhkruhaigus, tehtud pärgarterite laiendamine või operatsioon), siis on Teil vaja saavutada veelgi madalam kolesteroolitase: üldkolesterool < 4,5 mmol/l, LDL-kolesterool < 2,5 mmol/l.

Miks on vererasvade suur kontsentratsioon tervisele ohtlik?

Suitsetamise, ülekaalu ja kõrge vererõhu kõrval on just vererasva­de suur kontsentratsioon üks olulisemaid südame- ja ajuveresoonkonna haiguste riskitegureid. Vererasvade suurenenud sisaldus ei põhjusta kohe haigussümptomeid, mistõttu ei ole paljud inime­sed üldse teadlikud, et neil on suur risk haigestuda. Sageli ilmneb kolesterooli suurenenud kontsentratsioon alles haigestumisel või juhuleiuna arstliku kontrolli käigus.

Üldkolesterooli, LDL-kolesterooli ja triglütseriidide suurenenud kontsentratsioon ning HDL-kolesterooli liiga väike kontsentrat­sioon veres põhjustavad veresoontes lubinaastude teket. See tä­hendab, et veresoonte valendiku ahenemisel pääseb kudedesse vajalikust vähem verd ja verevarustus saab häiritud. Kuna veri on hapniku kandja, siis kujuneb elutähtsates organites välja hapnikuvaegus. Verevoolu lakkamisel tekivad pöördumatud muu­tused - südamelihase- või ajuinfarkt.

Kui teate enda vererasvade väärtusi, võite toitumist ja elustiili muu­tes oluliselt vähendada südame- ja ajuveresoonkonna haigustesse haigestumise riski.

Kuidas südame- ja ajuveresoonkonna haigusi ennetada?

Haiguste ennetamisel on üks olulisemaid samme tervisliku eluviisi järgimine - suitsetamisest loobumine, südametervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ja ülekaalu vähendamine. Kõik see võimaldab normaliseerida vererasvade hulka. Siiski võib düslipideemia põh­juseks olla ka pärilik soodumus või haigus (nt kilpnäärme ala-talitlus, maksa- või neeruhaigused). Sel juhul määrab arst Teile vajaliku ravi ning järgida tuleb nii raviskeemi kui ka järgnevaid toidusoovitusi.

  • Vähendage küllastunud rasva (loomset päritolu, tahke rasv), transhapete (margariinid), kolesterooli ja üldise rasva sisaldust toidus.
  • Sööge rohkem kiudainerikkaid taimseid toiduaineid ning monoküllastatud rasvhappeid (taimeõlid, seemned, mandlid).
  • Toidu praadimise ja frittimise asemel eelistage keetmist, gril­limist või hautamist.
  • Vähendage soola sisaldust toidus.
  • Toituge regulaarselt vähemalt kolm korda päevas.
  • Poes toiduaineid valides uurige etiketilt nende rasva- ja kolesteroolisisaldust.

Toiduainete valikul lähtuge järgmisest tabelist

 

Toiduainete klass Soovitatavad toidud   Toidud, mida tarbida mõõdukalt  Toiduained, mida vältida
 Piimatooted

 0,5-1% piim, madala 

rasvasisaldusega juust,

rasvata kodujuust, 

väherasvased jogurtid,

väherasvased sulatatud

juustud,

pett,

taimerasvade baasil

valmistatud koored

 2,5% piim,

väherasvased juustud,

jogurtid ja kohupiim (2,5%),

kodujuust (4%),

keefir (2,5%),

lahjad jäätised (5%)

 

 täispiim, 

kondenspiim,

kõik koored,

pulberpiim ja -koor,

rasvased kohupiimad

ja jogurtid,

rasvased sulatatud

juustud ja määrded,

koorejäätis,

kohukesed

 Teraviljatooted,

maiustused

 täisteraleivatooted,

sepikud,

müslid, pudrud,

kruup, odrajahu, ja

-tangud, kaerahelbed,

tatar

 kodused võita valmistatud

pärmitooted,

nisujahust saiatooted,

halvaa,

martsipan,

valge riis

 magusad saiad ja

küpsetised,

küpsised,

šokolaad,

rasvas küpsetatud pirukad,

muna ja koore baasil tehtud

magustoidud

 Liha

(punast liha süüa

1-2 korda nädalas)

 vasika- ja taine

sealiha,

taine nahata linnuliha,

fileehakkliha,

linnuhakkliha,

linnulihasült,

lihatarretis

 ulukiliha,

lahja linnulihavorst,

taisest lihast tehtud sea- ja

loomahakkliha,

taine looma- ja lambaliha,

kana- või vasikalihast viinerid

maksapasteet,

siseelundid (maks kuni 2

korda kuus),

kana- ja kalkuninahk,

pekk,

kamar,

rasvane liha,

rasvane vorst, grillvorst,

lihapuljong,

suitsuvorst,

sardellid,

seguhakkliha,

sea- ja loomalihaviinerid,

sült 

 Kala

 valge ja väherasvased

kalad: makrell, tursk,

skumbria, tuunikala,

hõbeheik,

forell, lõhe,

mageveekalad

 heeringas,

kala õlis praetult,

ilma nahata väikekalad

 

 rasvased kalad: sardiinid,

angerjas, stauriid,

kalamaks,

kalamari,

võis praetud kala

 Mereannid  

 karbid,

vähk, 

homaar,

austrid

 krabid, krevetid,

kalmaar,

krevetitaolised koorikloomad

 Puu-, köögi- ja

juurviljad

(200-400g puuvilju

või marju päevas,

400-500 g köögi-

ja juurvilju päevas 

 kõik värsked köögiviljad

(v.a avokaado),

soja ja sojatooted,

marjad ja enamik puuvilju,

küüslauk (2-3 küünt päevas),

keedetud või fooliumis

valmistatud kartul,

keedetud ja hautatud juur-

ja köögiviljad

 seened,

kuivatatud puuviljad,

magusad kompotid,

avokaado

 praetud ja friikartulid,

kartulikrõpsud,

suures rasvakogused

valmistatud köögi- ja

juurviljad

 Rasvad, majonees

(taimseid rasvu

või õli 2 tl päevas)

 oliivi- ja rapsiõli

või nende baasil

valmistatud margariinid,

kreeka pähkli õli,

 

õlikultuuride seemned ja õlid

 väherasvane majonees,

väherasvane margariin,

soja-, maisi- ja

päevalilleõli,

sojamajonees

 muna baasil majonees,

rasvane majonees,

koorevõi, võideks,

searasv,

rasvased, tihked

margariinid,

kookose- ja palmiõli,

ploomirasv

 Pähklid

 kreeka pähkel,

mandel,

kastan

 brasiilia pähkel,

maapähkel,

pistaatsiapähkel

 kookospähkel,

soolased pähklid

 Joogid

(olevalt kehalisest

koormusest on

soovitatav juua

toidule lisaks

1-1,2 l vett päevas)

 vesi, mineraalvesi,

tee (must, roheline,

ravimtaimedest),

suhkruta naturaalne mahl,

vitamiinijoogid,

madala kalorisisaldusega

karastusjoogid

 masinakohv (kuni 4 tassi päevas),

punane ja valge vein,

hele ja lahja õlu

NB! naised mitte ühe ja mehed

mitte kahe ühiku päevas

1 ühik= 12 cl veini või 0,3 l õlut

 kannukohv,

magusad alkohoolsed joogid,

magusad karastusjoogid,

kakao,

suhkruga keedised,

kange õlu,

kange alkohol,

suure suhkrusisaldusega

mahlad

 Toiduainete klass  Soovitatavad toiduained  Toiduained, mida tarbida mõõdukalt  Toiduained, mida vältida

 Kastmed, 

maitseained

 taimse õli alusel

kastmed,

äädika alusel kastmed

 suhkur ja suhkruasendajad,

piimakastmed,

tomatipasta, ketsup

 sool,

munakollasega tehtud

õlikastmed,

muna-, koore- ja 

majoneesikastmed

 Supid

 juurviljasupid

ja -püreed,

juurviljapuljongikuubikud

 piimaga köögiviljasupid

 rasvased supid,

kreemsupid

 Makaronitooted

 täisterajahust 

makaronitooted,

nuudlid ilma munata

 nisujahust makaronitooted  lasanje

 Munad

(kuni 2 tk nädalas)

 munavalge,

munaasendaja

 keedetud muna (soovitatavalt 

tervisemunad omega-3 rasvhapetega)

 praemuna,

munapulber

 

Kolesterooli sisaldust veres aitab langetada ka ülekaalu vähenda­mine, sest siis väheneb LDL-kolesterooli kontsentratsioon (ning eriti triglütseriidide sisaldus veres) ja tõuseb HDL-kolesterooli sisaldus. Lisaks õigele toiduvalikule aitab kehakaalu normalisee­rida ka kehaline aktiivsus.

Südame tervise seisukohast on vastupidavusharjutused tähtsamad kui jõuharjutused. Kehalise koormuse puhul on oluline mõõduka intensiivsusega katkematu tegevus - käimine, ujumine, suusata­mine, jooksmine, sõudmine, aeroobika, tantsimine, jalgrattasõit, kepikõnd jms. Soovitatav treeningukoormus on iga päev vähe­malt 30 minutit või 2-3 korda nädalas 1 tund korraga.

Sobiva koormuse saate ise valida, arvestades maksimaalset luba­tud pulsisagedust, mis sõltub Teie vanusest.

  •    Maksimaalne pulsisagedus = 220 - Teie vanus (aastates) ± 15 lööki

Südamele on kasulik, kui liigute või spordite kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, nii et Teie pulsisagedus on 60-75% maksi­maalsest ealisest pulsisagedusest.

  • Näiteks 50-aastasel inimesel on maksimaalne pulsisagedus: 220 - 50 = 170 (± 15) lööki minutis
  • Liikumiseks soovitatav pulsisagedus on 60% maksimaalsest ealisest pulsisagedusest: 170 x 60:100 = 102 (± 15) lööki minutis

Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma 10 minuti jooksul. Optimaalse treeningukoormuse määratlemisel pidage kindlasti nõu oma raviarstiga.

 

Kuidas testida enda haigestumise riski?

Südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindami­se lihtsaim viis on mõõta oma taljet ehk vöökoha ümbermõõtu.

Inimesele on omane rasva kogunemine keha eri piirkondades­se, mis annab figuurile iseloomuliku õuna või pirni kuju. Keha sarnaneb pirniga, kui rasv on koondunud peamiselt puusadele ja istmikule - rasva selline kogunemine täidab energiadepoo üles­annet. Õunaga sarnanev figuur kujuneb aga siis, kui rasv ladestub peamiselt kõhuõõnde. Õunakujulise kehaga inimesel on suurem oht haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse ja diabeeti. Põhjuseks on rasva ladestumine peamiselt kõhuõõnde, kus ras­varakkudes toodetakse bioaktiivseid aineid, mis soodustavad ateroskleroosi, suhkruhaigust ja trombide teket.

Kuidas mõõta talje ümbermõõtu?

  • Võtke särk seljast ja laske vöörihm lõdvaks.
  • Pange mõõdulint ümber keskkoha nii, et see jääks võrdsele kaugusele puusaluu ülemisest nukist ja roidekaarest.
  • Laske end lõdvaks ja hingake välja.
  • Märkige üles mõõtmise tulemus.
  • Hinnake tulemust: risk suureneb, kui talje ümbermõõt on meestel > 94 cm, naistel > 80 cm.

Oma tervise eest vastutame eelkõige igaüks ise. Leidke need või­malused, kuidas Teie saate muuta oma elu tervislikumaks ja üri­tage saavutada tulemusi. Kui Teil tekib küsimusi, siis ärge häbe­nege pöörduda oma raviarsti või -õe poole.

Kui osutub vajalikuks määrata Teile ravi, siis teeb selle otsuse arst, kuid ravi edukus sõltub vaid Teist endast - sellest, kui täpselt Te järgite ravisoovitusi ning kas tegutsete vastavalt eelpool toodud infole. Ravimite määramine ei vabasta Teid vajadusest järgida ter­visliku toitumise ja elustiili reegleid.

Meil on tuhat põhjust elada ebatervislikult, kuid ainult üks süda!

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn 
Infotelefon: 666 1900 www.itk.ee 
Infoleht on võetud ITK kodulehelt 19. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
19. May 2016, 11:21
Vaata EST või RUS arhiivi