Atoopiline dermatiit

Kui sul esineb näol, aga ka kehal või jalgadel tugevat sügelust ja löövet, võib tegemist olla atoopilise dermatiidiga.

Haigusega kaasnevad nahalööve ja tugev sügelus näopiirkonnas, kätel, jalgadel ja/või kehal. Sageli kaasnevad haigusega allergiline nohu ja astma. Tavaliselt algab atoopiline dermatiit imiku- või väikelapseeas, harvem ka täiskasvanueas. Vanemaks saades muudab lööve oma asukohta. Kui Sinu pereliikmetel on esinenud allergilisi haigusi, võib Sul olla pärilik eelsoodumus atoopilise dermatiidi tekkeks.

Atoopiline dermatiit imikueas

Haigus võib avalduda juba 2.-3. elukuul. Enamasti tekib esmalt põskede karedus ja punetus. Kehal, eriti käte-jalgade väliskülgedel, on nahk kuiv, kergesti ärrituv, punetav ja sügelev. Nahasügelus on tugev, mistõttu lapsed sageli kratsivad ennast, eriti öösiti. Häiritud on nii lapse kui ka vanemate uni ning see omakorda võib põhjustada rahutust ja söögiisu häireid.

Atoopiline dermatiit väikelastel

Väikelapseeas ilmnevad allergianähud kõige enam liigeste painutuspindadel, kaelal, randmetel ja säärtel. Kaasneda võib põletikuline lööve suuümbruses ja silmalaugudel. Võrreldes imikueagaon punetus vähem intensiivne, kuid nahk on kuivem ja ketendab. Kuiv ja põletikuline nahk põhjustab tugevat sügelust.

Atoopiline dermatiit koolilastel ja täiskasvanutel

Vanematel lastel ja täiskasvanutel tekib allergiline lööve peamiselt liigeste painutuspindadel, näol ja kaelapiirkonnas. Nahk on kuiv ja paksenenud. Tugeva sügamise tulemusel tekivad nahalööbele koorikud ning võib lisanduda infektsioon. Sügelustunne võib süveneda emotsionaalse stressi ajal ja pärast higistamist. Tugeva sügeluse tõttu on ööuni häiritud, seetõttu tekib päevane väsimus, tähelepanu hajub kergesti ning õppimis- ja töövõime väheneb.

Atoopilist dermatiiti ägestavad tegurid

Atoopiline dermatiit kulgeb perioodiliste ägenemiste ja paranemistega. Suvisel perioodil kaebused sageli taanduvad ning sügiseti ägenevad. Atoopilise dermatiidi lööbe ägenemise vallandab mingi ärritav tegur või allergeen. Imikutel ja väikelastel on sageli põhjuseks toiduallergeenid, vanematel patsientidel lisanduvad ka teised olmeallergeenid. Väikelaste sagedasemateks nahalööbeid ägestavateks allergeenideks on lehmapiim, muna, kala, nisu, soja. Vanematel lastel ja täiskasvanutel ka õimetolmulestad, loo ma karvad, suled, õietolmud ja hallitusseened. Siiski ei pruugi kõigil patsientidel lööbe vallandajateks olla allergeenid. Ägenemist võivad esile kutsuda ka erinevad ärritavad tegurid - külm ilm, liigne palavus, higistamine, naha mehaaniline ärritus (kratsimine), naha kroonilised põletikud.

Nahalöövet võivad ägestada ka erinevad toiduained, mis sisaldavad või vabastavad histamiini ja teisi vasoaktiivseid amiine - näiteks maasikad, viinamarjad, tsitruselised, kakao, šokolaad, tomat, hapukapsad, kalakonservid jne. Soovitatav on vältida ka rohkelt säilitus- ja värvaineid sisaldavaid toite ja kondiitritooteid (eriti E102, bensoaadid E210-220).

Atoopilise dermatiidi ravi

Atoopilise dermatiidi ravis on oluline regulaarne nahahooldus ja pehmendavate-niisutavate kreemide kasutamine. See vähendab naha kuivust, ärritust ja sügelust. Kreemide sobivus on individuaalne, igaüks peab leidma endale sobiva kreemi. Pehmendavaid kreeme tuleb nahale määrida iga päev 2-3 korda ning kindlasti lisaks ka pärast veeprotseduure (pesemine, vann, dušš, ujumine jne). Kui nahapõletik on ägenenud, on vajalik kasutada põletikku alandavaid ravi kreeme.

Küsimuste korral ja lisateabe saamiseks pöördu palun oma raviarsti või õe poole.

Koostanud: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Ravi 18, Tallinn 
Infotelefon: 666 1900 www.itk.ee 
Infoleht on võetud ITK kodulehelt 19. mail 2016. Vaata värskendusi siit.

Äripäev
19. May 2016, 10:34
Vaata EST või RUS arhiivi