Uneapnoe

Uneapnoe on uneaegne hingamishäire, mille põhjuseks on ülemiste hingamisteede ahenemine või sulgus. Uneapnoele on iseloomulikud korduvad hingamispausid une ajal, päevane väsimus, öine higistamine, suukuivus, janu, hommikune peavalu , norskamine. Ravimata uneapnoe on tõsine oht tervisele.

Peamine uneapnoe ehk obstruktiivse uneapnoe sündroomi põhjus on neelu piirkorras kudede kokkuvajumisel tekkiv hingamistee ahenemine või sulgus. Ülekaalulistel inimestel esineb uneapnoed sagedamini. Hingamisseisakute ajal muutub uni pindmiseks ning ärkamine võib toimuda inimese enda teadmata sadu kordi öö jooksul. Hingamistee sulguse ajal organismi hapnikuga ei varustata ja seetõttu tõuseb kompensatoorselt pulsisagedus ja vererõhk. Pindmise unega ei puhka inimene ennast välja, tema töövõime langeb ja ilmnevad mitmed tervisehäired.

Ravimata uneapnoe on riskiks 

• südameveresoonkonna haiguste kujunemisel (kõrgvererõhutõbi, südamerütmihäired, müokardi infarkt, ajuinsult);

• päevase unisuse kujunemisel ja tähelepanuvõime langemisel (langeb töövõime ja elukvaliteet). Ravimata uneapnoe on riskiks liiklus- ja töötraumade tekkel;
• perekondlike ja psühhosotsiaalsele probleemide kujunemisel (norskajaga ei soovi keegi ühes toas magada).
Ravimata uneapnoe on tõsine oht tervisele, suurendades töövõimetuse ja õnnetuste riski ning koguni enneaegsete surmajuhtumite sagedust.

Uneaegsete hingamishäiretega kaasnevad 
• vali norskamine;
• une ajal esinevad hingamispausid;
• ärkamine lämbumistundega;
• korduvad unest ärkamised arusaamatul põhjusel;
• päevane väsimus, unisus või mäluhäired, kontsentreerumisraskused;
• urineerimisvajadus rohkem kui üks kord öösel;
• öine higistamine, suukuivus, janu ja hommikune peavalu;
• normist kõrgem vererõhk või kõrgvererõhu ravimite tarvitamine;
• südamerütmihäired, läbipõetud südamelihase infarkt või ajuinsult;
• tõusnud veresuhkru väärtused või põete suhkurtõbe;
• võivad esineda seksuaaleluhäired.

Juhised hea une saavutamiseks
Minge magama võimalikult ühel ajal, arvestusega, et jõuate hommikuks välja puhata.
• Vältige päeval tukastamist. Kui Te siiski tukastate, piirake seda 20 minutiga ja võimalusel ärge tukastage pärast kella 14.
• Vältige alkoholitarbimist neli tundi enne magamaminekut (enam kui 1 ühik alkoholi ehk 1 pokaal veini kaks tundi enne magamaminekut rikub unekvaliteedi).
• Vältige ergutavate ainete: nikotiini (suitsetamine), kofeiini, šokolaadi ja kange tee joomist neli tundi enne uinumist.
• Vältige vahetult enne magamaminekut kõhu liigset täissöömist, rasvaseid, praetud, vürtsikaid ja väga magusaid toite. Hästi sobib kergem eine: jogurt, kodujuust, puuvili.
• Mõõdukas füüsiline koormus ja tegevus värskes õhus soodustab und, seetõttu planeerige igasse päeva jalutuskäik, aiatööd vms. Vältige rasket füüsilist pingutust neli tundi enne uinumist. Püüdke hoida oma kehakaal normis.
• Koristage ja õhutage regulaarselt magamistuba, vahetage vähemalt iga kahe nädala järel voodipesu, kloppige patju ja puhastage tolmuimejaga madratsit.
• Minge voodisse alles siis, kui tunnete end unisena. Vältige kuuma vanni enne magamaminekut ja arvuti kasutamist üks tund enne magamaminekut (need tegevused ergutavad). Enne magamaminekut kustutage valgus ja tagage vaikus.
• Vältige voodis ja magamistoas muid tegevusi peale magamise ja seksuaaltegevuse. Vältige voodis olles televiisori vaatamist ning arvuti ja nutiseadmete kasutamist.
• Võimalusel vältige magamistoas tõsiseid jutuajamisi ja arutelusid pereliikmetega.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Äripäev
18. May 2016, 16:16
Vaata EST või RUS arhiivi