Sapikivitõbi

Sapikivid võivad avastamise hetkel olla väga erineva suurusega, ulatudes 1–2 mm kuni 5–7 cm. Sapikivid võivad põhjustada põletikke ja sapiteede sulgust. Ravi on kirurgiline.

Sapikivid on sapipõies tekkivad tahke aine kogumikud. Need tekivad sapi koostise muutuse tõttu, millel omakorda võivad olla väga erinevad põhjused. Sapikivide teket soodustavad tegurid on:
• ülekaal;
• naissugu – naistel on sapikive 2–3 korda sagedamini kui meestel;
• vanus – vanematel inimestel esineb sapikive sagedamini;

• östrogeenid ehk naissuguhormoonid – sapikivid tekivad sagedamini raseduse, hormoonasendusravi ja rasestumisvastaste vahendite kasutamise ajal;
• diabeet;
• kiire kaalulangus ja nälgimine.

Sapikivitõve tüsistused 
• äge ja krooniline sapipõiepõletik;
• sapiteede sulgus kivi tõttu;
• sapiteede põletik;
• pankreatiit ehk kõhunäärme põletik.

Sapikivitõbi ja sellega seotud tüsistused on tänapäeval väga sageli esinev haigus, mille ravi on tavaliselt kirurgiline.

Sümptomid
Valdaval enamikul patsientidest on vaevused episoodilised. Eristada võib ägedat haigestumist ja kroonilisi vaevusi.

Ägeda sapipõie põletikuga patsientide peamine kaebus on ülakõhu valu, mis kiirgub paremale abaluu või õla piirkonda või rangluu kohale. Kaasneb iiveldus ja oksendamine.
Osadel patsientidest võib äge valu puududa ja esineda kroonilised vaevused. Nendel juhtudel põhjustavad sapikivid sapipõie pideva mehhaanilise ärrituse tõttu kroonilise põletiku, mis võib aeg-ajalt ägeneda.

Sümptomid on tagasihoidlikumad ja tavaliselt esineb episoodiliselt tuim näriv valu ülakõhu keskosas või paremal roidekaare all. Valu võib ka täielikult puududa ja esineda vaid seedimishäired – täiskõhutunne ning episoodiline iiveldus.

Vaevusi põhjustavad sapikivid vajavad kindlasti ravi, sest kui vaevused on juba kord tekkinud, siis suure tõenäosusega need korduvad ning tekivad tüsistused.
90–95% patsientidest, kellel on tüüpilised sapikividest tingitud vaevused, vabanevad sapikivide radikaalse (kirurgilise) ravi järgselt vaevustest.

 

Kirurgilised ravimeetodid
Sümptomaatilise sapikivitõve eelistatud ravimeetod on laparoskoopiline koletsüstektoomia.
Laparoskoopiline koletsüstektoomia ehk sapipõie eemaldamise operatsioon toimub üldnarkoosis. Nelja väikese nahalõike kaudu sisestatakse kõhuõõnde instrumendid ning kõhuõõs täidetakse süsihappegaasiga (CO2 ), et kõhukoopas tekiks vajalik ruum ja piisav nähtavus operatsiooni tehniliseks läbiviimiseks. Ühe nahaava kaudu (naba juurest) sisestatakse kaamera, mille pilti näeb kirurg monitorilt. Sapipõis eemaldatakse spetsiaalsete instrumentidega.

Selle operatsiooni peamised eelised on väike kõhuseina trauma, vähene operatsioonijärgne valu, patsiendi kiire aktiveerumine, lühike statsionaarse ravi vajadus (heas üldseisundis patsientidel võib operatsiooni läbi viia päevakirurgias), kiire elukvaliteedi taastumine ning minimaalne kosmeetiline defekt. Laparoskoopilise operatsiooni ajal võib tekkida vajadus minna üle lahtisele operatsioonile. Põhjuseks võivad olla raskused opereeritava anatoomiast arusaamisel, äge koletsüstiit (sapipõiepõletik) ja/ või tugev liiteline protsess ning operatsiooni ajal avastatud seni diagnoosimata haigus, mida pole võimalik laparoskoopiliselt lahendada.

Kuidas valmistuda operatsiooniks?
Operatsiooni eelselt on oluline hinnata patsiendi tervislikku seisundit. Enne operatsiooni võetakse analüüsid ning teostatakse arsti määratud uuringud.

Anesteesia tegemisele eelneb alati vestlus anestesioloogiga – kui Teil on seoses anesteesiaga lisaküsimusi, siis esitage need julgelt vestluse ajal! Teile antakse täitmiseks küsitlusleht, kuhu peate märkima võimalikult täpselt ja põhjalikult andmed oma tervisliku seisundi kohta, varem põetud ja praegused haigused, hiljuti kasutatud ja praegu kasutatavad ravimid, ülitundlikkuse ravimite suhtes, varasemad operatsioonid ning harjumused (sportimine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine jm).

Teavitage kindlasti anestesioloogi, kui Teil on varem esinenud probleeme või tüsistusi seoses anesteesiaga. Operatsioonieelse päeva õhtul sööge kergemini seeditavat toitu ja jooge rohkem vedelikku. Ärge tarvitage alkoholi! Manustage ainult neid ravimeid, mis on eelnevalt raviarstiga või anestesioloogiga kokku lepitud.

Operatsiooni päeval
• 6 tundi enne operatsiooni ei tohi juua piimatooteid ja viljalihaga mahla, süüa, närida närimiskummi ega suitsetada! 4 tundi enne operatsiooni ei tohi juua ka vett! Kui olete hiljem söönud või joonud, võib mao sisu narkoosi ajal hingamisteedesse sattuda ja eluohtlikke tüsistusi põhjustada ning Teie tervise huvides tuleb operatsioon edasi lükata või ära jätta.
• Hommikul peske ennast duši all. Hambaid pestes ärge neelake vett alla!
• Vajadusel võtke sisse anestesioloogi lubatud või määratud ravim(id) minimaalse lonksu veega.
• Ärge jumestage end ega lakkige küüsi! Lakitud küüned ja kunstküüned takistavad sõrmeotsa asetatava jälgimisanduri tööd. Vajadusel võidakse eemaldada operatsiooni ajal küünelakk või kunstküüs.
• Pöörduge saatekirjal märgitud ajal haigla registratuuri.
• Enne operatsiooni peate allkirjastama nõusoleku operatsiooni ja anesteesia läbiviimiseks.
• Enne operatsioonile minekut tuleb ümber riietuda haiglas antavasse operatsiooniriietusse.
• Võtke ära ja andke osakonnas õe kätte ehted ja rõngad/ needid; prillid ja/ või kontaktläätsed ning lahtised hambaproteesid. Võimalusel jätke ehted koju.
• Käige enne operatsioonile minekut WCs!
• Vajadusel võtke operatsioonituppa kaasa kuuldeaparaat ja/ või astmainhalaator(id).
• Enne operatsiooni raseeritakse opereeritav kehapiirkond. Põletikuriski vähendamiseks peab raseerimine toimuma vahetult enne operatsiooni, seda ei tohi teha eelnevalt kodus.

Operatsioonijärgne periood
Narkoosijärgselt võib esineda pearinglust ja iiveldust.
• Haavavalu korral võtke valuvaigisteid. Valu kestvus ja intensiivsus on erinev, reeglina taandub valulikkus kolmandaks operatsioonijärgseks nädalaks.
• Haava kaitseks asetatakse sellele plaaster, järgmisel päeval pärast plaastri eemaldamist võite haava pesta voolava vee all. Vajadusel pange haavale uus puhas plaaster.
• Koju lubatakse üldjuhul samal või järgmisel päeval, kui raviarst ei otsusta teisiti.
• NB! Häiritud reaktsioonivõime tõttu ei tohi Te 24 tundi pärast anesteesiat juhtida autot ega töötada seadmetega. Ohutuks kojujõudmiseks kutsuge endale keegi vastu.
• Paranemine ja töölt eemal viibimine sõltub Teie tegevusalast. Tavapäraselt kirjutatakse Teile töö- võimetusleht 2–3 nädalaks.
• Haava sulgemiseks kasutatud niidid eemaldatakse umbes 10–12 päeva pärast operatsiooni Teie ravivõi perearsti juures.
• Söök peab olema esimestel päevadel lahja, kergestiseeditav ning sööma peaks väheste kogustena. Paar kuud vältige rasvaseid, ülepraetud ning gaase tekitavaid sööke ja jooke, samuti alkoholi.
• Kõhukinnisuse puhul on soovitatav kasutada kergeid kõhulahtisteid (nt Guttalax) ning vältida liigset pressimist.
• Pärast operatsiooni piirake füüsilist koormust. Vältige raskuste tõstmist üle 10 kg.
• Sportimise piirangud olenevad tekkivast koormusest treenitusest ja enesetundest, soovitatav on alustada kerge liikumisega juba nädal pärast operatsiooni, tõsist treeningut on soovitatav vältida umbes kaks kuud.
Tervisliku seisukorra järsul halvenemisel pöörduge Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda või kutsuge kiirabi.

Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge raviarsti või õe poole.

Haiglasse tulles võtke kaasa:
• isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass, juhiluba);
• saatekiri operatsioonile;
• vahetusjalatsid;
• isiklikud hügieenitarbed.
Haiglas viibimise eest tuleb Teil maksta voodipäevatasu. Tasuda saab kohapeal sularahas või kaardimaksega. Vajadusel anname arve kaasa. Voodipäevatasu ei võeta alla 18-aastastelt patsientidelt.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Äripäev
18. May 2016, 14:51
Vaata EST või RUS arhiivi