Pea- ja kaelapiirkonna pahaloomulised kasvajad

Pea- ja kaelapiirkonna pahaloomulised kasvajad paiknevad suuõõnes, huulel, neelus (suu-, nina-, alaneel), kõris või ninakõrvalkoobastes. Haiguse prognoos sõltub nii kasvaja arengustaadiumist, histoloogilisest tüübist kui ka kasvaja asukohast.

Mehed haigestuvad sagedamini, peamine esinemissagedus on enamasti 50.-60. eluaasta vahel.

Tekkepõhjused

• alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, aga eriti nende koostoime: üle 85% haigestunutest on kroonilised tubaka ja alkoholi tarbijad;
• papilloomviiruse (HPV) mõned alatüübid suurendavad neeluvähi tekke tõenäosust;
• halb suuhügieen ja sellest tekkivad limaskestade ja hammaste kroonilised põletikud. Soolatud, suitsutatud ja grillitud toitude sage söömine soodustab limaskestade põletiku teket;
• kokkupuude keemiliste ainetega (propüülalkohol, puutolm, tekstiilitööstuse kemikaalid) ja kiirgusega;
• mõned viirused võivad olla soodustavaks teguriks.

Sümptomid

• reeglina on varajased sümptomid vähemärgatavad;
• mitteparanevad haavandid limaskestadel;
• kasvajast põhjustatud valu, ka peavalu;
• kasvaja või selle siirded kaela lümfisõlmedes, mis võivad olla käega katsutavad;
• hääl muutub kähisevaks, võivad esineda neelamis- või hingamishäired, võõrkehatunne kurgus, verejooks, surve veresoontele, kuulmise langus või nägemishäired (närvikahjustusest);
• nõrkus, kaalulangus.

Uuringud

• vaatlus ja käega komplemine ehk palpeerimine;
• tihedamast koe kogumikust võetud materjali histoloogiline uuring;
• farüngo-larüngoskoopia - ülemiste hingamisteede sisepinna vaatlus;
• ösofagoskoopia - söögitoru sisepinna vaatlus;
• ultraheli – hinnatakse kaela lümfisõlmi;
• kompuutertomograafia pea-kaelapiirkonnast ja kopsudest – kasvaja leviku täpsustamine ja siirete tuvastamiseks.

Ravivõimalused

• kirurgiline ravi on pea- ja kaelapiirkonna kasvajate puhul põhiliseks raviviisiks. Operatsiooni maht oleneb kasvaja paiknemisest ja suurusest ning elutähtsate organite haaratusest. Kasvaja täielik eemaldamine on võimalik I-IV staadiumis. Operatsiooni teeb keeruliseks oodatav kosmeetiline tulemus ning organite funktsiooni säilitamise vajadus - pärast kasvaja ulatuslikku eemaldamist asendatakse tekkinud defekt sobiva koelapiga. Väikeste kõrikasvajate ravis saab mõnikord edukalt kasutada säästvaid laserkirurgilisi operatsioone. Kirurgilist ravi kasutatakse ka kaugelearenenud kasvajate põhjustatud tüsistuste (valu, verejooks, neelamis- ja hingamistakistus jt) leevendamiseks;
• kiiritusravi säilitab paremini organite funktsioone, kasutatakse edukalt I-III staadiumi kõrivähi ravis ning piirkondades, kus operatsioon põhjustaks olulise funktsioonihäire. Adjuvantne (toetav) kiiritusravi lisandub operatsioonile siirete (lümfisõlmede haaratuse) või jääkkasvaja olemasolul. Mitteopereeritavate ja laialt levinud kasvajate kiiritusravi aitab leevendada vaevusi. Kiiritusravi rakendatakse ka kasvaja taastekkimisel pärast operatsiooni;
• keemiaravi ja bioloogilise ravi tähtsus iseseisva ravina selle piirkonna kasvajate ravis on tagasihoidlik, kasutatakse retsidiivide ehk kasvaja taastekke korral pärast operatsiooni ja kiiritusravi.

Paranemine

Haiguse prognoos sõltub kasvaja arengustaadiumist (eriti lümfisõlmede haaratuse korral) ja histoloogilisest tüübist, oluline on ka lokalisatsioon - näiteks tonsillikartsinoomi ja kõrikartsinoomi korral on prognoos soodsam, alaneelu kartsinoomi korral ebasoodsam. Väga oluline on hoiduda suitsetamisest, alkoholi tarbimisest ja kokkupuutest kahjulike keemiliste ainetega.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Äripäev
18. May 2016, 13:06

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi