Munasarjavähk

Munasarjavähk on pahaloomuline kasvaja, mis ei anna varases staadiumis tavaliselt mingeid sümptomeid. Pahaloomulisele kasvajale omaselt tekitab ka munasarjavähk siirdeid ehk metastaase, levides kõhuõõnde ja lümfisõlmedesse.

Munasarjavähk esineb sagedamini postmenopausis 50–75 aastastel naistel, kuid sõltuvalt kasvaja koelisest liigist võib munasarjavähk esineda ka alla 30aastastel naistel.


Riskifaktorid
• pärilikkus – rohkem haigestuvad munasarjavähki naised, kelle lähisugulastel (ema, õde) on olnud munasarja-, rinna- või jämesoolevähk;
• mitmed uuringud on näidanud, et mittesünnitamine, 1–2 rasedust ning ovulatsiooni soodustavate ravimite kasutamine soodustavad riski haigestuda munasarjavähki. Harvem haigestuvad munasarjavähki mitu korda sünnitanud ja/ või suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavad naised, samuti naised hilise menstruatsiooni alguse ja varase menopausiga.


Sümptomid
Varases staadiumis ei anna munasarjavähk tavaliselt mingeid sümptomeid.
Esineda võivad:
• urineerimise ja soole tühjendamise häired;
• seedehäired, isutus ja kaalulangus;
• seljavalu;
• ebatavalised veritsused tupest;
• sageli levib munasarja kartsinoom kõhukelmele ning põhjustab vedeliku kogunemise kõhuõõnde (astsiit) ja sellest tingitud kõhu suurenemise;
• vähi levikul kopsukelmeõõnde tekib seal vedeliku kogunemine (fluidotooraks) ja sellest tulenev õhupuudustunne. Kaugelearenenud munasarjavähiga suureneb kõht, tekib valu jms.

Uuringud
• günekoloogiline läbivaatus ja kompamine ehk palpatsioon;
• tupekaudne ultraheliuuring kasvaja tuvastamiseks;
• kompuutertomograafiline uuring haiguse ulatuse määramiseks;
• vereanalüüs kasvajamarkerite määramiseks;
• operatsiooni ajal võetud proovitüki ehk biopsia histoloogiline uuring.

Ravivõimalused
Munasarjavähi ravis kasutatakse kombineeritud kirurgilist ja keemiaravi. Sõltuvalt näidustustest ja ravitaktikast alustatakse ravi kas keemiaraviga või kirurgilise raviga.
• Operatsioon kasvaja kirurgiliselt eemaldamiseks. Operatsiooni käigus eemaldatakse maksimaalselt kasvajakudet, kasvajakoe histoloogilisel uurimisel täpsustakse diagnoosi ja kasvaja staadiumit. Enamasti eemaldatakse emakas, munasarjad ja munajuhad (totaalne hüsterektoomia), eemaldatakse ka suur rasvik ning vaagna lümfisõlmed. Munasarjakartsinoomi puhul on radikaalne operatsioon väga tähtis, kuna kasvajamassi maksimaalne eemaldamine annab parema ravitulemuse.
• Keemiaravi ehk kemoteraapia ehk medikamentoosne ravi vähirakkude hävitamiseks. Kemoterapeutilisi medikamente ehk tsütostaatikume manustatakse veeni kaudu vedelikena. Keemiaravi nimetatakse ka süsteemseks raviks, sest medikamendid levivad vereringe kaudu kogu organismis ja hävitavad vähirakke ka väljaspool munasarju. Fertiilsust säilitav ravi, et naine saaks ravi järgselt sünnitada, on erandjuhtudel võimalik algstaadiumis munasarjavähi korral.

Paranemine
Prognoos sõltub haiguse staadiumist (kui kaugele on kasvaja arenenud) diagnoosimise hetkel, kasvaja koelisest tüübist ja kasvaja allumisest keemiaravile, samuti naise vanusest ja tervislikust üldseisundist.

Mida varasemas haiguse arenguetapis saab raviga alustada, seda parem on prognoos. Kuna varases staadiumis sümptomid kas puuduvad või väljenduvad väga tagasihoidlikult, siis paraku diagnoositakse enamik munasarjavähi juhtusid alles pärast organismis levimist.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Äripäev
18. May 2016, 12:42
Vaata EST või RUS arhiivi