Maksavähk

Maksavähki esineb suhteliselt harva, kuid kui tunnete tihedat moodustist roidekaare all, raskustunnet või valu paremal ülakõhus, märkate naha või silmade kollasust, tuleks maksavähi võimalusele mõelda. Meestel esineb maksavähki mõnevõrra sagedamini kui naistel.

Maksavähi tekkepõhjused ja riskifaktorid 

• B- ja C-hepatiit ehk viiruslik maksapõletik; 

• maksatsirroos (viirusliku põletiku või alkoholi liigtarvitamise tulemusel tekkinud maksakoe asendumine sidekoega);

•  maksa parasitaarsed haigused (malaaria jt); 

• alkoholism koos alatoitumusega; 

• rassiline kuuluvus – sagedamini esineb B-hepatiiti ja selle tagajärjel maksavähki haigestumist Indohiinas.

Sümptomid 

• katsutav tihe moodustis roidekaare all; 

• raskustunne või valu paremal ülakõhus, valu parema abaluu piirkonnas; 

• kõhupuhitus, iiveldus ja oksendamine; 

• isutus, põhjusetu kaalulangus; 

• naha või silmade kollasuse teke; 

• väljaheide muutub hallikasvalgeks, uriin kohvipruuniks.

Uuringud 

• kõhu palpatsioon; 

• vereproovid – võimaldavad hinnata, kas tegemist on põletikulise muutusega (hepatiit, sapipõiepõletik), kas haigusest on haaratud sapiteed ja millised on maksa funktsionaalsed näitajad; 

• ultraheli – võimaldab hinnata, kas tegemist on kasvajakolletega maksas ning kas esineb sapi äravoolu takistust sapiteedest; 

• biopsia – kasvajakahtlasest piirkonnast võetakse ultraheliuuringu ajal peene nõelaga rakuproov, mida uuritakse mikroskoobiga, et teha kindlaks, kas maksakolded on hea- või pahaloomulised; 

• kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia - võimaldab hinnata kollete pahaloomulisust, asetsust ning naaberorganite haaratust; 

• kopsuröntgen – aitab avastada võimalikke siirdeid kopsus.

Ravivõimalused 

• Kirurgiline ravi – ravivõimalused ja prognoos sõltuvad haiguse leviku ulatusest ehk staadiumist ja haige seisundist. Kui vähk piirdub vaid maksaga ja on suhteliselt väike ning pole sisse kasvanud maksa suurtesse veresoontesse ning maksa funktsioon on normaalne, siis on võimalik kasvaja täielik eemaldamine. Maksavähi kirurgiline eemaldamine, nn maksaresektsioon kujutab endast vähki sisaldava maksaosa eemaldamist. 

• Kiiritusravi – tehakse kas eraldi või kombinatsioonis keemiaraviga. 

• Kui maksavähk pole kirurgiliselt eemaldatav, on võimalik kasutusele võtta erinevad kaebusi vähendavad ja elu pikendavad ravivõimalused, mille valik sõltub paljudest asjaoludest: 

• maksaarteri sulgemine – normaalsetest maksarakkudest tundlikumad vähirakud hävivad; 

• kemoteraapia – kas süsteemne, mil spetsiaalravimeid manustatakse veeni, või selektiivne, mil maksaarterisse viiakse spetsiaalne toru, mille kaudu süstitakse ravimeid otse maksaarterisse, mis viib vähivastased ravimid otse kasvajakoldesse.

Maksavähi diagnoosiga haigeid kontrollitakse esimestel aastatel iga 3–6 kuu möödudes, alates kolmandast aastast üks kord aastas.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Äripäev
18. May 2016, 09:33
Vaata EST või RUS arhiivi