Lateraalne epikondüliit ehk tennisisti küünarliiges

Väljakannatamatu valu küünarliigeses millegi tõstmisel või haaramisel viitab lateraalsele epikondüliidile. See on kõõlusepõletik, mida tavaliselt põhjustab ülekoormus: näiteks sellised korduvad liigutused nagu kruvimine, kudumine, värvimistööd.

Lateraalne epikondüliit on õlavarreluu välimisele põndale kinnituva kõõluse põletik. Kõõlus jätkub küünarvarre välispinnal lihastena, mille ülesanne on tõsta labakätt.

Lateraalse epikondüliidi korral tunnete valu küünarliigese välisküljel. Valu võib kiirguda küünarliigesest mööda käsivart alla III ja IV sõrme. Lihased käsivarrel on pinges ja valulikud ning valu suureneb, kui midagi haarata või tõsta. Vahel võib isegi kohvikruusi laualt võtmine tekitada väljakannatamatut valu küünarliigeses.

Kõõlusepõletik võib olla äge või krooniline.

Ägeda põletiku puhul on otseselt tegemist põletikureaktsiooniga kõõluskiudude ümber, võimalik on täielik taastumine.

Kroonilise põletiku puhul on tegemist kõõluskiudude taandarengu ja sidekoega asendumisega, mistõttu kõõluse kinnituskoht luul muutub hapraks (tendinoos).

Tekkepõhjused
Kõõlusekahjustus tekib tavaliselt ülekoormusest, mida põhjustavad korduvad liigutused, näiteks kruvimine, liha lõikamine, taigna rullimine, kudumine, värvimistööd, haamriga löömine, juhtmete kerimine jms.
Spordis tekib lateraalne epikondüliit sageli tennisemängijail.
Epikondüliit võib tekkida ka trauma tagajärjel, kui on olnud otsene löök küünarliigese pihta või väga äkiline jõuline liigutus randmest.

Ravi
Ravi eesmärk on aidata kõõlusel põletikust paraneda. Ravi on mitmetahuline ja kestab nädalaid, isegi kuid.

Valu põhjustavate liigutuste piiramine
Koormust käele peab vähendama, kuid ajutine täielik puhkus ei ole lahendus. Soovitatav on pöörduda tegevusterapeudi poole, kes aitab leida valulikele käelistele tegevustele abistavaid või asendavaid liigutusi ning muuta ebaõigeid sisseharjunud töövõtteid. Näiteks tennisemängijaid aitab sageli löök kähe käega või reketi vahetamine kergema vastu.

Ravimid
Põletiku korral kasutatakse põletikuvastaseid aineid, näiteks ibuprofeeni, mida tuleks ravikuurina tarvitada regulaarselt, et põletik saaks taanduda. Ravimi võtmine ainult tugeva valu korral ei anna head ravitulemust. Väga inten­siivse valu korral kasutavad arstid süsteravi põletikuvastase hormoonravimiga. Ravim süstitakse põletikulise kõõluse kõrvale. Süste tehakse võimalikult harva vastavalt vajadusele. Kroonilise põletiku korral ei ole süsteravi näidustatud.

Taastusravi
Valu leevendamiseks võib kasutada jahutavaid mähiseid: pange 10 minutiks peale külmakott või jääd, määrige 2–3 korda päevas jahutava geeliga. Abi võib olla ka ultrahelist, mis parandab kõõluse verevarustust, soodustab koetihendite imendumist ja pehmendab armistuvat kudet. Meetod ei sobi ägeda põletiku korral.
Põnda pinge vähendamiseks tuleb päevaseid toimetusi tehes kanda spetsiaalset sidet, nn epikondüliidi vööd. Side kinnitatakse küünarliigese alla ning see annab lihasele asenduskinnituskoha, võimaldades kõõluse kinnitumiskohal puhata.

Abi võib olla ka kinesioteipimisest, mille puhul kantakse nahale spetsiaalselt välja töötatud elastne teip. Kinesioteipimine stimuleerib naharetseptoreid ja leevendab valu ning kergitab nahka ja kudesid, parandades sellega vereringet kahjustatud kudedes.
Teipimist peaks teostama kinesioteipimise koolituse läbinud spetsialist.

Üheks olulisemaks ravimeetodiks täielikuks taastumiseks teel on harjutuste tegemine. See aitab vähendada valu ja parandada lihaste seisundit, tugevdades ja lõdvestades lihaskorsetti.


Kirurgiline ravi
Kui eelpool kirjeldatud ravimeetodid pole andnud 6 kuu jooksul head tulemust, siis on näidustatud kirurgiline ravi, mille üle peaks arutama ortopeediga. Taastumisaeg pärast lõikust on 4–6 kuud ja lõikusjärgsel perioodil on oluline roll taastusravil, sest muidu võib raviefekt jääda saamata.

Harjutused
Harjutuste sooritamiseks on vaja kummilinti, mida saab osta abivahendite kauplustest.
• Kummilindid on erinevate värvidega, mis näitavad selle venivuse jäikust. Kollane kummilint on kõige venivam, sellele järgnevad punane, roheline ja sinine. Kummilinti valides tuleb arvestada sellega, et harjutusi tuleb sooritada pingega, mille annab kummilint. Sobiv kummilindi pikkus on 1,5 meetrit.
• Harjutamist on soovitatav alustada koos füsioterapeudiga ning püstitada individuaalsed eesmärgid.
• Harjutuste tegemisel on oluline vabastada rindkere piirkond pingetest ja teha ka ülaselja piirkonnale tugevdavaid ja vabastavaid harjutusi.
• Alustada tuleks ettevaatlikult, korrates harjutuste seeriat 2–3 korda päevas, tehes üht harjutust väiksem arv kordi (nt 5 korda). Hiljem võib harjutusi teha 1 kord päevas, kuid siis peaks olema harjutuste seeriaid vähemalt 3 ja iga harjutust peaks sooritama 10–15 korda järjest. Arvestada tuleb oma jõudu ja enesetunnet, hea tulemuse saamiseks peaks harjutusi tegema järjepidevalt.

Täpsemad harjutuste pildid ja kirjeldused leiate siit.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas