Lamatised

Lamatised tekivad siis, kui pideva surve tõttu nahale surutakse kinni nahka hapniku ja toitainetega varustavad veresooned, nahas tekib hapniku- ja toitainete nälgus, mis viib rakkude hukkumise ja naha haavandumiseni.

Lamatistest on enim ohustatud luised kehaosad: ristluupiirkond, kannad, tuharad, puusad, põlved, õlad, abaluud, kolju.

Kuna nahk talub hapniku- ja toitainetepuudust paremini kui naha all asetsevad koed, siis võib lamatis tekkida esmalt sügavamates kudedes ning alles hiljem haavandub naha pindmine kiht sügavate kraaterjate haavanditega.

Lamatiste tunnusteks on naha punetus survepiirkondades, tekkida võib ka turse. Kahjustuse süvenemisel tekivad naha pindmise kihi irdumine ja vesivillid. Hävineda võivad nii nahk kui ka sügavamal asetsevad koed, haavas on elutu kude ning ilmnevad põletikutunnused. Sügavate lamatiste korral otsustab arst kirurgilise ravi vajaduse.

Lamatiste tekkimise olulisemad põhjused ehk riskitegurid on:
• patsiendi pikaajaline liikumatus voodihaiguse, operatsiooni või pika protseduuri tõttu;
• halb hügieen ja liigne niiskus: higistamine, uriini- ja/ või roojapidamatus;
• naha hõõrdumine vastu aluspinda või liiga intensiivne masseerimine. Lisasoodumusteks on:
• kõrge iga - vanusega naha verevarustus halveneb ja veesisaldus väheneb, seega väheneb ka elastsus, nahk on õhem ja naha aluskoesidemed katkevad kergesti;
• kaasuvad haigused: suhkruhaigus, halvatus, allergia, naha- ja südameveresoonkonna haigused;
• halva toitumusega haiged – alakaal vähendab nahaalust rasvkude ning nõrgestab inimese üldseisundit;
• ülekaalulised haiged – ülekaal vähendab rasvkoe vereringet;
• naistel on soodumus lamatiste tekkeks suurem kui meestel;
• raske üldseisund: teadvusetaseme langus, teadvusetus, pikaajaline lamamisrežiim või kurnav haigus;
• mõnede ravimite tarvitamine (näiteks rakkude kasvu pidurdavad vähiravimid).

Ravi
Lamatised nõuavad varajastest staadiumitest alates kiiret ja pidevat ravi. Eriti tähtis on patsiendi hügieen: voodi ja ihupesu peab olema puhas, kuiv ja kortsudeta. Pesemisel kasutage pesemisgeele ning nahka tuleb kuivatada õrnalt. Kuiva naha puhul kasutage niisutavaid kreeme.

Lamavatel patsientidel peab olema mugav asend, mida tuleb muuta iga 2–3 tunni tagant. Liigutamisel kasutage abivahendeid, et vähendada hõõrdumisest tulenevat nahavigastuse riski. Oluline roll nahahaudumuse vältimisel on õhuvannidel ja korralikul toitumisel.

Lamatise haavandite sidumine 
• jälgige kätehügieeni nõudeid: käed tuleb pesta enne ja pärast sidumist;
• ärge rebige kinnijäänud sidemeid, leotage neid naatriumkloriidi 0,9% lahusega;
• puhaste (nekroosita ja katuta) haavandite puhastamiseks kasutage naatriumkloriidi 0,9% lahust;
• põletikutunnustega haavade korral konsulteerige õe või arstiga, kes soovitab haavade loputamiseks sobivat antibakteriaalset vahendit (põletiku tunnused: kuumamine, paistetus, punetus, valu lamatise ümber);
• kasutage puhtaid instrumente ja sidumisvahendeid (sidumisvahendid, mis puutuvad kokku haava pinnaga peavad võimalusel olema steriilsed);
• kasutage sidet, mis säilitab haava niiske keskkonna, ei traumeeri haava sideme vahetamisel ning on antud kehapiirkonnale sobilik;
• vahetage märgunud side koheselt.

Hea ravi tulemuseks on terve nahk!

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Äripäev
17. May 2016, 16:30
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas