Kondüloomid ehk genitaaltüükad

Kondüloomid ehk genitaaltüükad võivad asetseda nii välissuguelunditel kui ka emakakaelal. Koevohandid võivad olla siledad ja teravatipulised kondüloomid või ümarad ja kumerad papilloomid.

Kondüloomide tekitajaks on papilloomiviirus (HPV), mis nakatab nahka ja limaskesti ning levib kokkupuutel nakatunud pindadega, põhjustades suguelundite limaskestal tüükalisi muutusi.

Viirus levib otsesel kontaktil nakatunud naha või limaskestadega, samuti võib suu ja suguelundite kontaktil ehk orogenitaalselt kanduda huultele, kurgumandlitele või suulaele.

Haiguse peiteperiood ehk aeg nakatumisest haigustunnuste avaldumiseni on tavaliselt 2-3 kuud, kuid võib kesta ka mitu aastat. Mõnikord võib haigus kulgeda varjatult ehk latentselt - inimene on küll nakatunud, kuid iseloomulikke nahamuutusi ei teki. Partneri nakatamise võimalus on kõige suurem esimesel haigusaastal, edaspidi see väheneb. Raseduse korral võib sündiv laps kokku puutudes nakatunud piirkondadega sünnitusteedes nakatuda.

Haiguse kulg on varieeruv - kondüloomid võivad vaatamata ravile püsida või uuesti ilmuda, võivad iseenesest taandareneda ning harvadel juhtudel edasi areneda pahaloomuliseks kasvajaks. Papilloomviirust peetakse üheks emakakaelavähi põhjustajaks. Papilloomviirus vajab ravi ja jälgimist, et ennetada kasvajaliste protsesside arengut.

Sümptomid 
• koevohandid suguelunditel - siledad ja teravatipulised kondüloomid või ümarad ja kumerad papilloomid;
• mõnikord on viiruse kahjustatud laigutaolised alad ühel tasandil ümbritseva nahapinnaga ja sama värvusega, olles tervest nahast ja limaskestast eristamatud lamedad papilloomid, mis võivad asetseda emakakaelal ja lahklihal ning tekitada piklikke valulikke lõhesid;
• sügelemine või kipitamine;
• emakakaelal paiknevad kondüloomid võivad põhjustada vahekorraaegseid veritsusi ning valulikkust.

Uuringud 
• vaatlus;
• kondüloomi kahtlusega alad värvitakse äädikhappe või Lugoli lahusega, et tuua silmale nähtamatud muutused paremini esile;
• PAP-analüüs ehk tuperakkude analüüs;
• diagnoosimiseks ning pahaloomulise protsessi kahtlusel, võetakse histoloogiliseks uuringuks koetükke.

Ravi
Papilloomiviiruse vastane ravi puudub. Rakendatava ravi eesmärk on kaebuseid põhjustavate nähtavate kondüloomide eemaldamine ning viiruse edasiandmise võimaluse vähendamine. Enne kondüloomide ravi uuritakse patsienti teiste sugulisel teel levivate ja kaasuvate haiguste suhtes, kuna need võivad aktiviseerida papilloomiviiruse infektsiooni ja olla ravi ebaedu põhjuseks. Ravimeetod valitakse vastavalt kondüloomide asukohale:
• ravimine keemiliste ainetega - kreemid ja lahused, mis toimivad viirust sisaldavatele rakkudele söövitavalt või koe kärbumist soodustavalt;
• kirurgiline eemaldamine;
• hävitamine laserkiirte, elektrivoolu või madala temperatuuriga.

Vaktsineerimine
Kondüloome põhjustava papilloomviiruse vastu on võimalik vaktsineerida. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, mis tehakse 6 kuu jooksul.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Äripäev
17. May 2016, 15:40
Vaata EST või RUS arhiivi