Fimoos

Fimoos on eesnaha kitsenemine, mille korral eesnahk ei liigu kas osaliselt või täielikult üle peenisepea ehk glansi. See võib tekitada valu ja põletikke. Operatsioonil eesnahk eemaldatakse.

Peamised kaebused on valulik eesnaha liikumine üle peenisepea, valu eesnaha piirkonnas erektsiooni korral või eesnaha kitsenemisega seotud põletikud. Eesnahk peaks olema üle peenisepea liikuv alates 4. eluaastast.

Tekkepõhjused

Fimoos võib olla kas kaasasündinud või siis arenenud kuseteede ja eesnaha põletike tagajärjel elu jooksul. Põletike tagajärjel eesnahk armistub, tihkeneb, muutub väheliikuvaks ning raskematel juhtudel võib kasvada peenisepea külge kinni. Vähemlevinumaks eesnahahaiguseks on parafimoos ehk peenisepea pitsumine eesnaha rõngas. Parafimoosi korral on kitsas eesnahk jäänud sugutipea taha kinni ning see põhjustab sugutipea valulikku paistetust.

Ravi

Circumcisio ehk ümberlõikuse operatsioon on näidustatud nii fimoosi kui ka parafimoosi puhul. Kuna operatsioon on valulik, teostatakse seda tavaliselt üldnarkoosis, kuid võimalik on opereerida ka paikse tuimastusega. Sel juhul süstitakse eesnaha sisse ja alla lokaalanesteetikumi lahust. Operatsiooni käigus eemaldatakse kogu eesnahk ringjalt skalpelliga ning haav õmmeldakse kinni.

Kuidas valmistuda operatsiooniks?

Operatsiooni eelselt on oluline tervisliku seisundi hindamine. Enne operatsiooni võetakse vere üldanalüüsid ning teostatakse arsti määratud uuringud (elektrokardiogramm (EKG) ja vajadusel röntgen rindkerest). Narkoosile eelneb alati vestlus anestesioloogiga. Kui Teil on lisaküsimusi seoses anesteesiaga, siis esitage need julgelt vestluse ajal! Teile antakse täitmiseks küsitlusleht, kuhu peate võimalikult täpselt ja põhjalikult märkima andmed oma tervisliku seisundi kohta, varem põetud ja praegused haigused, hiljuti kasutatud ja praegu kasutatavad ravimid, ülitundlikkuse ravimite suhtes, varasemad operatsioonid ning harjumused (sportimine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine jm).

Teavitage kindlasti anestesioloogi, kui Teil on varem esinenud probleeme või tüsistusi seoses anesteesiaga.

Operatsioonieelse päeva õhtul sööge kergesti seeditavat toitu ja jooge rohkem vedelikku. Ärge tarvitage alkoholi! Manustage ainult neid ravimeid, mis on eelnevalt oma raviarstiga ja anestesioloogiga kokku lepitud. Krooniliste haiguste ravimid võtke haiglasse kaasa.

NB! 10 päeva enne operatsiooni ärge tarvitage aspiriini ega muid verd vedeldavaid ravimeid!

Operatsiooni päeval

• 6 tundi enne operatsiooni ei tohi juua piimatooteid ja viljalihaga mahla, süüa, närida nätsu ega suitsetada! 4 tundi enne operatsiooni ei tohi juua ka vett! Kui olete hiljem söönud või joonud, võib narkoosi ajal mao sisu hingamisteedesse sattuda ja eluohtlikke tüsistusi põhjustada ning Teie tervise huvides tuleb operatsioon edasi lükata või ära jätta.
• Hommikul peske ennast duši all. Hambaid pestes ärge neelake vett alla!
• Vajadusel võtke minimaalse lonksu veega anestesioloogi lubatud või määratud ravim(id).
• Tulge haigla registratuuri saatekirjal märgitud ajal.
• Enne operatsiooni peate allkirjastama nõusoleku operatsiooni ja anesteesia läbiviimiseks.
• Enne operatsioonile minekut tuleb ümber riietuda operatsiooniriietusse, mis antakse haiglas.
• Võtke ära ja andke osakonnas õe kätte ehted ja rõngad/ needid; prillid ja/ või kontaktläätsed ning eemaldatavad hambaproteesid.
• Käige enne operatsioonile minekut WCs!
• Vajadusel võtke operatsioonituppa kaasa kuuldeaparaat ja/ või astmainhalaator(id).
• Vahetult enne operatsiooni raseeritakse opereeritav kehapiirkond. Raseerimine peab toimuma vahetult enne operatsiooni, seda ei tohi teha eelnevalt kodus, et vältida haavamädaniku riski.

Operatsioonijärgne periood

Narkoosijärgselt võib esineda pearinglust ja iiveldust.
• Haavavalu korral paluge valuvaigisteid. Valu kestus ja intensiivsus on erinev, reeglina taandub valu teiseks operatsioonijärgseks nädalaks.
• Koju lubatakse üldjuhul samal päeval kui raviarst ega anestesioloog ei otsusta teisiti. NB! Häiritud reaktsioonivõime tõttu ei tohi Te 24 tundi pärast anesteesiat juhtida autot ega töötada seadmetega. Ohutuks kojujõudmiseks kutsuge endale keegi vastu.
• Haava kaitseks asetatakse sellele side, mille võite eemaldada järgmisel päeval. Puhastage haava limaskestade antiseptikuga (Octanisept jne).
• Haavaõmbluse niidiotsad võivad tunduda ebamugavad, seepärast on soovitatav hoida haava ümber plaastersidet, mida saate osta apteegist. Vahetage plaastrit hügieeni kaalutlustel mitu korda päevas. Plaaster kleepub ainult kuivale nahale.
• Väga oluline on hügieen. Alates operatsioonile järgnevast päevast peske haava voolava vee all kaks korda päevas ning hoidke haav puhta ja kuivana.
• Haavaõmblused on tavaliselt isesulavad, neid ei pea eemaldama (kui raviarst ei ütle teisti).
• Pärast ümberlõikust on opereeritav piirkond paistes ja verevalumites. See peaks mööduma nädala-kahe jooksul.
• Sportimise piirangud olenevad tekkivast koormusest, treenituse astmest ning enesetundest. Otseseid ajalisi piiranguid ei ole.
• Suguelu on keelatud 1,5 kuud, et vältida haava rebenemist. Tervisliku seisukorra järsul halvenemisel pöörduge erakorralise meditsiini osakonda või kutsuge kiirabi.
Küsimuste korral ning lisateabe saamiseks pöörduge raviarsti või õe poole.

Haiglasse tulles võtke kaasa:

• isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass, juhiluba);
• saatekiri operatsioonile; • vahetusjalatsid;
• isiklikud hügieenitarbed.

Infolehe koostaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 
J. Sütiste tee 19 
Infotelefon 617 1300 
www.regionaalhaigla.ee

Infomaterjal on võetud Regionaalhaigla kodulehelt 19. mail 2016. Vaadake täiendusi SIIT.

Äripäev
17. May 2016, 14:46
Vaata EST või RUS arhiivi